Luhtunud miljonijaht. Rahata jäänud korteriühistud tahavad riigi vastu kohtusse minna
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Kundas mitut korteriühistut esindav Sander Esbergi arvutustel on mitu tuhat Lääne-Virumaa leibkonda renoveerimistööde ettevalmistusteks kokku ümmarguselt üle miljoni euro kulutanud.
Foto: Liis Treimann
Tänavu tuli kortermajade renoveerimistoetusest osa saamiseks näppudele eriti tuliselt valu anda. 28. oktoobril küsisid ühistud mõne tunni jooksul toetust ligi 300 miljoni euro jagu, mis on sama palju, kui KredEx on viimase kümne aasta jooksul välja maksnud.
Kuigi toetust makstakse sel korral rekordiliselt 170 miljoni eurot, on toetuse jagamisel uued reeglid, mis jätavad mõnes maakonnas aega rahulikult tegutseda, kuid mõnes teises vähenes raha saamise tõenäosus väga väikeseks.
Lääne-Virumaal, kuhu kortermajade renoveerimiseks jagati toetuspotist vaid pisku, on ühistud kurjad. Nad hindavad, et maakonna korteriomanikud kulutasid taotluste ettevalmistamiseks kokku ümmarguselt miljon eurot. “Vaadake, mis rahad on ühistud pannud paberitele, mis jäävad tegelikult riiulisse. Mida ma majaelanikele ütlen?” küsib Kairi Raudberg, kes on 20 korteriühistu haldur või raamatupidaja.
“Kõige hullem maja,” tutvustas Kairi Raudberg enda selja taha jäävat kortermaja, mille ta renoveerimistoetusega korda lootis saada.
Kevadel korraldatud korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor sulgus seekord eriti kiiresti ning toetusest ilmajäänud süüdistavad teisi osalejaid teadlikult puudulike avalduste esitamises.
Allkirja sai määrus, mida suurtes raskustes puitmajatootjad on rohkem kui aasta aega kannatamatult oodanud. Kliimaministeeriumi asekantsleri hinnangul oli hilinemine põhjendatud.
Kuigi ehitusmahud on juba pea kaks aastat langenud, suutis omajagu peatöövõtjaid mullu hüppeliselt kasumit kasvatada, mitmeaastaseid projekte ei juleta uue hinnatõusu kartuses siiski veel töösse võtta.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.