Aitab odavatest postritest: eestlased janunevad kohaliku kunsti järele
Äripäev leidis seitse noort kunstnikku, keda tähele panna
Galeristid ja kunstnikud tajuvad kasvavat huvi Eesti kunsti vastu ja soovi omale kunsti osta. See on kunstnikele, kes alles mõni aasta tagasi kooli lõpetasid, parajalt ootamatu, kuigi hea uudis.
Noored silmapaistvad kunstnikud, kelle Äripäev asjatundjate abiga üles leidis, muidugi asja raha pärast ei tee. “Minu silmis pole mu kunst muidugi kaup, mida parseldada,” lausub näiteks Alo Valge. Aga kui kümme aastat tagasi müüs ta oma kunsti 20 euro eest, siis sel kevadel osteti tema maal juba 20 000 euroga.
Kes on need noored kunstnikud, kelle teosed võiksid aja jooksul veel enam hinda minna ning keda võiks kunstihuviline silmas pidada? Äripäeval aitas mõned neist kunstnikest üles leida hulk eksperte, sealhulgas Põhja- ja Baltimaade noorte kunstnike loomingule pühendatud NOBA keskkonna eestvedaja Andra Orn. Valikut aitasid teha erinevad galeriid, nende seas Allee Galerii, Poco kaasaegse kunsti muuseum koos kunstikoguja Linnar Viigiga. Eesti Kunstiakadeemiast ütles sõna sekka kunstnik ja õppejõud Jaan Toomik.
Liisi Örd: loodust maalida on tegelikult julgustükk, mida ei tohiks kergelt võtta
Tartu kunstnik Liisi Örd arvab, et tema kunst võiks olla vaatajale vabastav tasakaalu pakkuja.
Foto: Erakogu
LIISI ÖRD (1984)
Kodu: Tartu
Kunstiharidus: Tartu Ülikooli maaliosakond, magister
Läbivad võtted: autoritehnikas maastikumaalid
Olulised teemad loomingus: vaimne tasakaal, sisemaailma mõju
Suurim unistus: oma kodu looduses, jõe ääres
„Minu maalid on aja jooksul nii raskeks muutunud, et ma ei jaksa neid enam tõstagi.“ Tartu maalikunstnik Liisi Örd kirjeldab enda maalimisviisi autoritehnikana.
Tõesti, Örd kasutab õlivärvi nii, et tema loodusmaastikud on lausa reljeefsed, et mitte öelda nad mõjuvad tõeliselt ruumiliselt. Mulje jääb liikuvast ja hingavast pildist, aga põhjusega, sest Örd ütleb, et teda on mõjutanud maailmakuulus videokunstnik. „Kooliajast jäi mul sügav jälg, sest mul oli õnn kogeda näitusel Bill Viola loomingut. Mõjus just tema esteetika ja vaimne kool, kuidas ta teemasid avab,” kirjeldab Örd.
“See oli julgustükk loodus oma suunaks võtta, ma ei suhtu sellesse sugugi lihtsalt. Loodus on ise nii mõjus, et sul pole mõtet seda kunstis kasutada, kui tehniliselt jõud üle ei käi,” tunnistab Örd.
Eesti film on rohkem kui kunst – see on ka majandus, mõju ja tulevik. Meil tuleb teha kolm otsust, kirjutab Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
10 000 eurot ühe tassi eest? Aga ehk hoopis 20 000 eurot? Jah, need tõesti on kõige kallimate muumitasside hinnad, sest need kruusid on lihtsalt nii haruldased.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.