VARJATUD MAKSED | Eesti varifirmad on mässitud rahvusvahelisse kasiinoskeemi
Illegaalsete netikasiinode raha liigutamiseks on loodud eraldi tööstusharu, mis aitab kasiinoomanikel maksudest kõrvale hoida ja tulu legaliseerida. Sellistesse skeemidesse on kaasatud Eesti.
kuidas jõudis ajakirjanike uurimine Riia magalatest Eesti varifirmade, noorte Läti variomanike ja rahvusvaheliste netikasiinode makseahelateni;
milliste makseasutuste, vahendajate ja teenusepakkujate kaudu liikus raha ning kuidas kommenteerisid skeemiga seotud väiteid Andrejs Nikiforovs ja Jeremie Godreche.
“Eestis on suur hulk riiulifirmasid, mis töötlevad makseid kasiinode nimel, mis on paljudes riikides ebaseaduslikud,“ sellise sõnumi saame Rootsis elavalt Marialt*, kes võib päevaga kulutada kasiinos sadu eurosid.
Foto: Liis Treimann
Koputame Riia äärelinna paneelmajas korteriuksele. “Kas minu pojal on Eestis firma?“ on ukse avanud naine üllatunud, ta käed värisevad.
See ei ole esimene ega teine selline vestlus.
“Firma Eestis? Mind enam millegagi ei üllata. Kui ma tema elust üldse midagi teaksin,“ ütleb teine naine, kui tema tütre kohta küsime. ”Kas see on midagi ebaseaduslikku?“
Oleme juba mõnda aega mööda Riia magalaid tiirutanud. Üritame aru saada, mis ühendab inimesi, kelle nimel on Eestis kindla mustriga firmad. Kuhu niidid ulatuvad, ei tea võib-olla need inimesed isegi.
“Neegrite elud ei oma tähtsust,“ sõnab Jokeri kostüümis inimene, võtab kasiinolaualt püstoli ning suunab selle tema kõrval istuva mustanahalise inimese näkku. Politsei hinnangul selline sisu vaenu ei õhuta.
Eesti jagab veebikasiinodele litsentse, kuid siin tegutsemise asemel sihivad ärid kohe Soome turgu. Sellist tagaukse kaudu tulemist peab Soome politsei illegaalseks, aga Äripäevale antud kommentaaris tõdeb Soome politsei vanemkonsultant Laura Rinne, et koostööd Eesti ametiasutustega on tehtud vähe.
Kõrge palga ja ahvatlevate boonustega klubisse Bombay tööle värvatud inimestele avanes luksusliku meelelahutusasutuse kulisside taga hoopis teistsugune maailm.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.