Kolm nädalat veel

1995. aastal eristusid valimiseelsete uuringute põhjal valijate eelistustes neli suuremat sektorit. Umbes 30% valijaist pooldas tookord võimul olnud, Mart Laari juhtmisel alustanud ja Andres Tarandiga lõpetanud valitsusliidu poliitika jätkamist: turumajanduslikke reforme ja ühiskonna kiiret moderniseerumist. 50% seevastu suhtusid 1992.--1994. aasta poliitikasse kriitiliselt, pidades vajalikuks ühiskonna arengut enam sotsiaalselt tasakaalustada, jaotades ümber tulusid, kaitstes siseturgu ja soosides kodumaist tootmist.

Lisaks põhisektoritele oli ca 10% valijaist rahvus-radikaalsetel seisukohtadel, ligi 10% valijaist aga tõstis kilbile vähemusrahvuste, eelkõige venekeelse elanikkonna probleemid.

Erakondadekonkurents toimus peamiselt sektorite sees. Liberaalse turumajanduse ja ühiskonna moderniseerumise esindajatena konkureerisid omavahel Reformierakond, Mõõdukad, Isamaa ja ERSP liit ning Parempoolsed (said kokku 35% häältest). Sotsiaalse turumajanduse sektorist kogusid hääli KMÜ ja Keskerakond (kokku 46%). Muud väikeparteid kogusid 12% (hääled läksid lihtsalt kaotsi või õigemini ümberjagamisele), vene erakondade valimisliit sai 6% toetust.

Sündmuste selline areng on tõenäolisem siis, kui kumbki vene nimekiri riigikokku ei pääse ning neile antud hääled jagatakse ümber riigikokku pääsevate eesti erakondade vahel.

Kui aga kasvõi üks vene nimekiri ületab valimiskünnise, võib arvata, et nende hääled kallutavad ülekaalu riigikogus Keskerakonna poolele, kes on juba oma paati meelitanud EME ja kellega koostööd kalduvad eelistama ka Koonderakonna nimekirja külalisesinejad Maaliit ning Pensionäride ja Perede erakond. Järgmise peaministri nimeks kirjutatakse siis Edgar Savisaar.

On ka kolmas võimalus. Kuna Reformierakond ja Keskerakond ilmselt ühte valitsusse ei mahu, võib enamuskoalitsiooni moodustamiseks osutuda vajalikuks mõlema senise arvamusreitingu liidri kõrvalejäämine valitsusest.

Elame-näeme, sest kolm nädalat valimiskampaaniat on alles ees.