Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aktsiate müügist teenitud tulu pealt peab investor maksma 26% tulumaksu. Kahjum võimaldab vältida maksude maksmist ja seega võib kahjumi tekitamist kasutada maksude edasilükkamise võimalusena. Kuna kahjumit on võimalik aastast aastasse edasi kanda, siis võib aktsiakrahhis põrunud naabrimees omada enese teadmata küllaltki hinnalist vara ? saadud kahjumi arvelt on tal edaspidi võimalik aktsiatulult makse mitte tasuda. See on ka üks põhjus, miks aastatetaguse börsimulli ohvrid ei tohiks aktsiaid päriselt unustada.
Teine võimalus aktsiakahjumit ära kasutada on seotud dividendidega. Kuna füüsilisest isikust Eesti resident saadud dividendide eest tulumaksu ei maksa, saab suurt dividendi maksvate aktsiatega endale korralik ?kahjum? tekitada. Kui osta aktsiat enne dividendide jagamist ja müüa pärast dividendisaajate fikseerimist, tekib kahjum, mille tegelikkuses korvab dividend. Maksustamisel dividende ei arvestata ning tänu sellele saab vähendada väärtpaberitulu pealt makstavat tulumaksu. Lähemalt saab aktsiakahjumi edasikandmisest lugeda tulumaksuseadusest.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.