Kodutute toitlustamist ei keelustanud Brüssel

Tallinna Tehnikaülikooli professor Väino Rajangu kirjutas oma artiklis, kuidas jutt euronõuetest mõjutab inimeste otsust 14. septembri rahvahääletusel (vt Euronõuded võivad nurjata referendumi). Ma olen professori analüüsiga igati nõus, kuid artiklis viidatud juhtum, kus eelmise aasta lõpus Tallinna kodututele sooja söögi tegemise keelamist seostati euronõuetega, väärib veidi pikemalt lahti kirjutamist.

Professor Rajangu sõnul on enamik väidetavaid ?euronõudeid? tegelikult Eesti-siseselt kehtestatud reeglid ja nende ulatus on siseriiklikult määratud. Nii on tõepoolest ka kodututele supi andmise puhul. Uba on selles, et kodutute toitlustamise lõpetamist ei otsustatud kuskil kõrgel ja kaugel. Isegi mitte Eesti riigi tasemel, Brüsselist rääkimata. Riiklik tervisekaitseinspektsioon pole kodutute varjupaiga toitlustustingimusi uurinud ega nende kohta midagi otsustanud. Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul oli see teadlik valik, sest on selge, et kui alternatiiv on toitumine prügikastist, pole mõtet ranget toiduhügieeni nõuda. Sooja toidu pakkumise lõpetamise Tallinna Kauge tänava varjupaigas otsustas kohalik omavalitsus? Täpsemalt Tallinna linnaametnik Andres Toompuu.

Ilmselt ei seosta juhtumit ELiga ka linnapea Edgar Savisaar, kelle käsul hakati kodututele taas sooja toitu valmistama. ?See on jabur, kui inimestel, kes käivad näljaga prügikastides, jääb justkui euronõuete tõttu elementaarne toit saamata. Tallinna linn peab enam humaansust üles näitama,? tsiteeris Pealinn (09. 01.) Savisaart. Tsitaadis tasub pöörata tähelepanu sõnale ?justkui? ? küsimus on ses, et inimesekesksust, otsustusjulgust- või aktiivsust on vaja igal tasandil.