Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljandimaa arengukonverents: mulgid ei ole täna nii rikkad kui vanasti
Kogu iseseisvusajal on viljandimaalaste tulud jäänud alla Eesti keskmise, tõdes Viljandimaa arengukonverentsil ettevõtja Jaak Sulg.
Ka 2002. aasta oli viljandimaalaste keskmine palk 27% väiksem Eesti keskmisest. Kui Eesti keskmine palk oli mullu 6144 krooni, siis Viljandimaal oli keskmine palk 4496 krooni.
Viljandi Metalli nõukogu esimehe Jaak Sule sõnul on ka ettevõtete tulukus Viljandimaal problemaatiline. 'Viimase kolme aasta keskmine puhaskasum tööhõives oleva inimese kohta oli Viljandimaal kõigest 2166 krooni,' nentis Sulg.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.