Paljassaare sadamas põrkuvad firmade huvid

Laevaremonditehast rajab aadressile Paljassaare 10 40 000kroonise kapitaliga OÜ Amerling Laevaremont. Üheks oma kliendiks on Amerling nimetanud merevedajat Tallinki. Viimane lubas eile kontrollida oma seotust Amerlingiga, kuid ei suutnud seda õhtuks ei kinnitada ega ümber lükata.

Ujuvdokk, mille Amerling tõi jõulude ajal Peterburist kohale, ähvardab aga nurjata Sergei Hadži juhitava stividorfirma Haltransa äplaanid. Dokk, kui see paika seatakse, jä nimelt ette Haltransa kaidele.

Amerling on oma plaanidega konkurentide poolt hõlpsalt haavatav. Mõned nädalad tagasi toodud dokk pärineb asjatundjate väitel möödunud sajandi 30ndatest või 40ndate aastate algusest. Kuidas sobib selline Stalini kuldaja ehitus Euroopa Liitu pürgivasse Eestisse, küsib konkurent.

Kuna dokki hakkab Haltransa piiridest lahutama napp 10?15 meetrit, on konflikt muutunud vältimatuks. Haltransa läkitab kaebusi keskkonnaministeeriumisse, Tallinna linnavalitsusse ja Tallinna Sadamale, kelle akvatooriumis dokk asub. Sadama juhatuse esimehelt Riho Rasmannilt saadi vastus, mis seisneb kokkuvõtlikult selles, et sadam probleemi ei näe.

Varem tegutses äriliste kirgede objektiks muutunud maa- ja veealal riikliku gigandi Ookean laevaremonditehas. Tallinna Sadama väitel võiks seal laevaremondidokk ka nüüd edasi olla. Nii Tallinna Sadama kui ka Tallinna linnavalitsuse arengukavas nähakse Paljassaare sadamat samas ette kaubasadamana. Laevade remontimisest arengukavades ei räägita.

Amerling Laevaremondi asjus esitab Haltransa jurist Anželika Trusova küi ka Tallinna Sadamale: millist kasu saab maksumaksja, et riigi äülubab oma vees laevu remontida?

?Enne oli seal dokk, nüüd asub seal dokk ? andsime lihtsalt loa see välja vahetada,? pareeris Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov.

Ta lisas, et Amerling tegutseb Tallinna Sadama akvatooriumis poolte vahel eelmise aasta 4. septembril sõlmitud lepingu alusel. ?Ei maksa palju,? vastas Sakkov küsimusele, kui palju sadam veeala n-ö rentimise eest tulu saab. Lepingu rahalise poole avaldamist ei pidanud Sakkov võimalikuks.

Jutuajamistest veeteede ameti ja keskkonnainspektsiooni ametnikega selgus, et ujuvdokkide seisukohalt võib meie seadusi väga järeleandlikeks pidada. Dokki võib hoida päritoluriigi, antud juhul Venemaa lipu all, korra aastas vaatavad veeteede ameti asjatundjad üle, et see korras oleks. Erilisi keskkonnanõudeid ujuvdokkidele ei esitata.

Amerlingi juhid esinevad veel mitmete väikeste laevaremondiettevõtete (Netaman Ships Repair, Amerling Metall, Laudon-S ja Mereteh) juhatustes. Avalike suhete korraldamisele Amerlingis nagu paljudes Eesti venekeelsetes ettevõtetes, rõhku ei panda. Firma ühe eestvedaja Aleksei Aleksandrovi kinnitusel vastab kõikidele küsimustele projektijuht Margus Vanaselja. Tema mobiiltelefon jäi aga väljalülitatuks ning selgus, et Vanaselja viibib koos kolleegidega komandeeringus.