Res Publica ettepanek moonutab valimistulemusi

Valimissüsteem kuulub nende riigiehituse elementide hulka, mida ei muudeta kergekäeliselt. Pika traditsiooniga demokraatias ei teki naljalt olukorda, kus valitseval parteil tuleb pähe muuta valimissüsteemi iseenda hetkehuvidest juhindudes.

Eesti valimissüsteemi on kritiseeritud peaasjalikult kahelt positsioonilt: erakondade koostatud valimisnimekirjade järjestus ei pruugi kokku langeda valija eelistustega ja süsteem on keeruline.

Süsteemi lihtsustamisele aitaks kaasa üleminek üleriigilistele avatud nimekirjadele ja Isamaaliit on vastavasisulise eelnõu Riigikogule esitanud juba aasta tagasi. Seadus läbis edukalt esimese lugemise Riigikogus, kuid valitsuskoalitsiooni eestvedamisel on eelnõu jäetud riiulile tolmu koguma. Isamaaliidu eelnõu tähendab, et kompensatsioonimandaadi saamisel reastuvad erakonna kandidaadid isikliku häältepanuse järgi ümber. Samasisuline muudatus viidi Isamaaliidu ettepanekul hiljaaegu sisse Euroopa Parlamendi valimisseadusesse. Kuna ringkonnad on erineva suurusega, siis ei saa võrrelda häälte absoluutarvu, vaid osakaalu kõigist konkreetses valimisringkonnas antud häältest. Avatud nimekiri teeb valimised arusaadavamaks ning annaks valija häälele soovitud kaalu.

Res Publica kavandatu pole kantud soovist valimissüsteemi lihtsustada. Pigem tahetakse ellu kutsuda pisuhänd, mis aitaks valimiskünnist kunstlikult tõsta ning annaks suurema häältearvuga erakondadele lisakohti. Sel viisil saanuks Keskerakond ja Res Publica viimaste valimiste 25% toetuse puhul mitte 28, vaid koguni 32 mandaati. Isamaaliidu 7,3% toetus andnuks neli ja sotsiaaldemokraatide täpselt 7% toetus vaid ühe mandaadi. Teisisõnu: mida rohkem on väikeseid eraldi võetud mandaadijaotusega ringkondi, seda suurema moonutusefekti saame.

Põhiseaduse järgi valitakse Riigikogu proportsionaalsuse põhimõttel. Mandaatide arv sõltub otseselt vastavale erakonnale üleriigiliselt osaks saanud häälteprotsendist. Kui rakendada proportsionaalsust ringkonnapõhiselt, siis saame summa summarum tulemuse, mis üleriigilisi häälteprotsente enam ei peegelda. Nii võib 8-9% toetusega erakond Riigikogust isegi välja jääda ning sotsiaaldemokraatide hüpoteetiline üks mandaat 7% toetuse korral kinnitab seda.