Korterite ülikiire hinnatõus jätkus ka teises kvaratlis

Hinnatõusu peamiseks mootoriks olid taas elamispinnad, täpsemalt magalate tüüpkorterid, mis aitasid püstitada korterite hinnaindeksi uue rekordi tasemel 223 protsendipunkti. Kuna 2toaliste magalakorteritee hind on juba ületanud11 000 kr/m2 piiri, siis rohkem nende hind ei tõuse, mille kohta annab kinnitust müügiaktiivsuse vähenemine.

Ülehinnatud korterid püsivad pakkumisel 6 kuud ja rohkem, mistõttu on ebareaalset hinda küsinud omanikud sunnitud hindu allapoole laskma. Samuti on müügile paisatud suur hulk uusi korteriprojekte ostjatele pakkumas reaalset alternatiivi.

Elamispindade hinnaindeksi jõudmisele 191 punktini on tänavu kevadel mõnevõrra kaasa aidanud ka eramute ja elamumaa hinnatõus. Uute eramute hinda on kergitanud nii kruntide kallinemine kui ehitusteenuse hinnatõus.

Hinnatõusust hoolimata on tipphooajal suure töökoormuse tõttu usaldusväärset ehitajat raske leida, mis on üheks hinnatõusu põhjuseks. Soodsa hinnaga eramupakkumiste vähesuse tõttu lähevad kaubaks majad suvilakooperatiivides hinnaga kuni 1,5 miljonit krooni, varasema hinnalae 1 miljon asemel.

Lao- ja tootmispindade üüriindeksi suhteliselt staatilise seisu on katkestanud mõningane tõus tootmispindade vallas. Keskmiselt 50 kroonini ruutmeetri kohta küündivas hinnas on selgelt tunnetatav kaasaegsete pindade osakaalu suurenemine.

Kasvanud on ka nõudlus laopindade järele. Kuigi hinnatõusus see veel ei väljendu, täheldavad maaklerid uuemate ja kvaliteetsemate pindade vastu huvi kasvamist. Nõudlust on kvaliteetsete pindade järele linnapiiridest väljaspool. Eelistusi on üha enam määramas asukoht, mitte enam hind. Laopindade turg on jõudsalt arenemas, tootmispinnad seevastu pole veel jõudnud kiire arengu faasi.

Kesklinna büroohoonete turul pole hinnad viimase kvartali jooksul muutunud. Küll aga on muutumas varasem hinnalangus hoopis üürileandjate algatusel hinnatõusuks. Kuna valdav osa veel mõned kuud tagasi tühjana püsinud pindadest on tänaseks välja renditud, on enimnõutud asukohtades paiknevate büroohoonete omanikud asunud viimaste vabade pindade hindu ülespoole tõstma.

Äärelinnas pole omanikel võimalik uute pindade pideva lisandumise tõttu väljakujunenud hinnataset tõsta.

Kaubanduspindade sektoris on tunnetatav uute keskuste lisandumise mõju. Enimhinnatud Viru ja Kristiine keskustes on hinnad ülejäänutega võrreldes selgelt kõrgemad, millest hoolimata valitseb kaupmeeste hulgas soov sinna pindu üürida. Vähempopulaarsed keskused peavad seevastu üürnike hoidmiseks pidevalt pingutama.