Rühm segab mõtlemist. Üksteise mõtete kuulamine nõuab aega. Kui üks räägib, ei saa teine rääkida. Kui kellelgi tuleb hea mõte ja ta selle välja ütleb, katkestab ta teiste vaba mõttevoolu, vähendades sellega tõenäosust, et keegi tuleb tõeliselt originaalsele ideele.
Rühm ei suurenda loovust. On selgunud, et teiste ideede kuulamine ei suurenda inimestel loomingulisust, kuigi just ?teiste turjal ratsutamise? efekti peetakse ajurünnaku põhiväärtuseks.
Rühm ei keskendu kvaliteedile. Mida rohkem on laua ümber inimesi, seda suurem on tõenäosus, et kannatab uute ideede kvaliteet. Selle üks põhjus on vastutuse hajusus. Samuti on rühmal kalduvus keskenduda ühiselt teadaolevale infole, eirates ühele või vähestele inimestele teadaolevat.
Loominguline õhkkond on selline, kus inimesed töötavad pühendunult igaüks oma nurgas. Nad kohtuvad vahetevahel, et ideid vahetada ja arendada. Tark organisatsioon mõistab, et loovad ideed sünnivad inimese peas ja nende elluviimine toimub koostöös.
Uudse idee väljamõtlemises on kesksel kohal inspiratsioon. Inspiratsiooniseisundi eelduseks on hajus tähelepanu, vaba mõttevool ja paljude tähendusväljade üheaegne aktiveeritus.
Selline seisund tekib inimesel, kui tema ajukoore aktiivsus on madal, parema ajupoolkera aktiivsus aga suurem kui vasakul ja frontaalsagara aktiivsus madal.
Nende kolme tingimuse täitmine pole mõeldav ajurünnakus, vaid segamatult omaette mõeldes.