Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus otsustas Tallinna Lennusadama endistelt valdajatelt välja nõuda kahjutasu üheksa aasta eest, mil ala kasutati ebaseaduslikult ja riik jäi ilma võimalikust üüritulust.
Lisaks on endiste omanike vastu algatatud kriminaalmenetlus vara tahtliku rikkumise eest pärast kohtuotsuse jõustumist, mille kohaselt oleks tulnud hooned riigile loovutada.Justiitsministeeriumi ettepanek sai heakskiidu valitsuse neljapäevasel nõupidamisel. Kui suurt summat nende üheksa aasta eest nõudma hakatakse, otsustatakse pärast asjakohase ekspertiisi tegemist, esialgsetel hinnangutel võib see aga küündida 55 miljoni kroonini.
Eesti Vabariik esitas Justiitsministeeriumi
kaudu 22. detsembril 2006. a. hagi AS Verest, OÜ Agrin Partion, AS BPV ja ELA
Tolli AS vastu hüvitise saamiseks Lennusadama ebaseadusliku valdamise eest.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.