Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühendpartei: Eesti viinapoliitika kukkus Brüsselis läbi
Kuigi põllumajandusministeerium teatas 25.
oktoobril Eesti avalikkusele, et vaidlus viina definitsiooni ümber päädis
Brüsselis põllumajandusministrite nõukogus Eestile sobiliku lahendusega, on see
tegelikult Eesti jaoks kaotus, kirjutab ühendpartei.
Põllumajandusministeeriumil tulnuks pressiteates tunnistada, et Eesti huve ei õnnestunud selle eelnõuga kaitsta. Traditsiooniliste toorainete viinatootjamaad ei saavutanud sarnast eesmärki, mille on endale nt kätte võidelnud Vahemerepiirkonna veinitootjad veinitootmises või teiste kangete alkoholide tootjad, teatas ühendpartei.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kuulutas veel möödunud talvel, kuidas ta võitleb Eesti tootjate eest, et viina saaks Euroopa Liidus toota vaid traditsiooniliselt kartulist ja teraviljast. Kogu see arutelu käib Euroopas hetkel piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise määruse ümber, millega muuhulgas „viinale" otsitakse sobivat definitsiooni. Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus saavutatud kompromissi sisu on tänaseks aga see, et kui viin pole toodetud teraviljast, kartulist või suhkrupeedi melassist, tuleb etiketil lisaks ära mainida vaid tooraine. Nii lastakse tegelikult vodkaturule ka prantsuse viinamarjakasvatajad ning Lõuna- ja Kesk-Euroopa puuviljakasvatajad ilma, et viimased peaksid tegema täiendavaid kulutusi reklaamile või turustamisele.
Euroopa Parlamendi liikmed on avaldanud
toetust kompromissettepanekule, millega lõppeks vaidlus viina definitsiooni üle
liidu viinatootjate riikide vahel.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.