Eestlastel täna liiga hea elu

Uusasumite piiramisrõngas Tallinn, tänavatel sõidavad luksusautod, ostukeskused kui kultuuritemplid, rahvasaadikute kulutšekkide valimatu hüvitamine - elu on liiga hea ja mugav. Tundub, et Eesti on jõudnud mugavustsooni.

Mugavustsoon on soe koht, kuhu sattunu tunnetab, et ta on kõva töö ära teinud ja tal läheb piisavalt hästi. Pingutada ja riske võtta rohkem eriti ei tahaks, küll aga võiks tulud igal aastal kasvada. Selle alternatiiv on väljakutsetsoon, kus tunnetatakse järjest suuremat ootust ning pidevalt tuleb ennast ületada, et õigustada enda olemasolu ja parandada elukvaliteeti. Maailma kõige hinnatumas konsultatsioonifirmas McKinsey on firmakultuuris üks kindel põhimõte - sa tuled alt sisse ja liigud üles või liigud välja tagasi. Up or out!

Mugavustsoonis olijate areng peatub ning ühel hetkel muutub paigalolek stagnatsiooniks. Me elame globaliseeruvas maailmas ning võib kindel olla, et alati leidub konkurent, olgu see firma või riik, kes on väljakutsetsoonis. Ega prantslased ilmaasjata protesteeri globaliseerumise vastu - nad ei ole oma 35tunnise töönädala ning kõrgete palkadega maailmas enam konkurentsivõimelised ja nende töö võtavad ära näljased Aasia tiigrid.

Loodava Arengufondi mõtteks on rahastada hea idee elluviimist ja seda algusest peale, võttes oma kanda ka osa riskidest. Loogiline oleks EASi ja Arengufondi vahelise koostöö ning paralleelsete protsesside käivitumine. Kui EAS otsustab, et asi hea ja võtab selle menetleda, siis Arengufond võiks koheselt asuda ka projekti rahastama, võttes EASilt riski ära. Kui projekt saab valmis, saab Arengufond oma raha tagasi EAS käest. Meie sektoris on 6-9 kuuga idee väga tihti surnud või idee autor sunnitud sellest loobuma, et oma perele leib lauale tuua mingi muu tööga. Innovatsiooni toetamine ei saa olla bürokraatlik kadalipp riigis, mille motoks on teadusmahukas tootmine.

Meie riigi üks suurimaid probleeme ongi see, et ei taheta võtta riske - see tunnus iseloomustab tavaliselt heaoluriike, kus kõige suuremateks väärtuseks on stabiilsus ning riskide maandamine. Kui ma midagi ei tee, ei saa mulle ka midagi ette heita. Väga raske on ette kujutada riskivaba innovatsiooni - need kaks mõistet lihtsalt ei käi kokku.

Eesti - heade ideede surnuaed! Ei kõla kuigi hästi, või mis?