Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Savisaar: Viru poeg jäägu ehitamata
Tallinna linnapea Edgar Savisaar käivitab
linnavalitsuses kõnelused nn. Viru poja ehitamata jätmiseks, teatas linn.
"Linnavalitsus teeb abilinnapea Taavi Aasale ülesandeks Viru hotelli omanikfirmaga läbirääkimisi alustada," ütles Savisaar.
Savisaare sõnul annab Viru hotellile juurdeehituse rajamisele antud keskkonnamõju hinnang selge sõnumi, et selle ehitamine kahjustaks igal juhul kaitsealust Tammsaare parki ning seega ei saa selle ehitamist lubada."Meil on sellisteks läbirääkimisteks ka varasemaid kogemusi - näiteks Restoriga saavutatud kokkulepe linnamüüri äärne hoonestamata jätta -, seega loodan, et ka nn. Viru poja teema saab positiivse lahenduse," ütles Savisaar.Konsultatsioonifirmas Hendrikson Ko mai lõpus valminud keskkonnamõjude hindamise aruande kohaselt on plaanitava Viru hotelli juurdeehitusega avalduvad keskkonnamõjud negatiivsed ja neid on võimatu leevendada.Aruande kohaselt muutub juurdeehituse rajamisel osa Tammsaare pargist sisuliselt hotelli teenindusmaaks, seega degenereerub puittaimede ja alustaimestikuga park suureneva koormuse mõjul jalakäigualaks. Kultuuriliselt seisukohast omab juurdeehitus negatiivset mõju vaadetele ning asustuse ja linnamaastiku ajaloolisele struktuurile.
Seoses Viru Poja detailplaneeringu
kehtetuks tunnistamisega koostas Pontos Grupp kahjuraporti, mille esitlemiseks
abilinnapea Taavi Aasale anti aega aga vaid loetud minutid.
27. aprillil, päeval, mil Tõnismäelt
teisaldati pronkssõdur ja õhk pealinnas oli rahvuslikest pingetest paks, ostis
Tallinna linnapea Edgar Savisaar endale Lämmijärves asuva 11hektarilise
Salusaare.
Uus Viru juhatuse liikme Yrjö Vanhaneni
sõnul ei saa linn jätta ehitusluba andmata kõigest poliitilistel põhjustel,
kui detailplaneering on juba kinnitanud.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.