Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
USA paisutas mullu maailma sõjalisi kulutusi
Eile avaldatud Stockholmi rahvusvahelise
rahu-uuringute instituudi (SIPRI) raporti järgi ulatusid riikide kulutused
relvajõududele mullu 900 miljardi euroni, kasvades aastaga 3,5 protsenti.
Viimase kümne aastaga on tõus olnud 37 protsenti.
Sellest summast ligi pool ehk 396 miljardit kulus Ühendriikide sõjamasinale, juurdekasvust tuli aga koguni 62 protsenti USA maksumaksjate taskust. Hiina eraldas mullu sõjaliseks otstarbeks 37,1 miljardit eurot, möödudes Jaapanist.
Rahvusvaheline relvakaubandus on alates 2002. aastast laienenud poole võrra, suurimad sõjatehnika eksportijad olid USA ja Venemaa.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.