Riik vaenab välisinvestoreid

Välismaalaste seaduses tunnustatakse tähtajalise elamisloa liigina elamisluba ettevõtluseks. Analüüsides selle normistikku lähemalt, selgub, et välisinvestorite liikumine Eestisse koos kapitaliga peaks üldjuhul olema hoopis välistatud.

Seadus sätestab, et elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kel on osalus äriühingus või kes tegutseb FIEna, kui äriühing või FIE on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase siia elama asumine on ettevõtlusele oluline.

Seetõttu peab välisinvestor kodakondsus- ja migratsiooniametile (KMA) põhjendama, miks on tema ettevõtlustegevus riiklikest majanduslikest huvidest lähtuvalt Eestile vajalik ja tooma argumendid, miks peab ta tingimata investeeringuga Eestisse tulema.

KMA praktika alusel ei piisa riikliku huvi põhjendamisel üksi sellest, et luuakse uusi töökohti või tuuakse Eestisse lisakapitali. Loodav äritegevus peab erinema tavapärasest kohalikust ettevõtlusest selle poolest, et annab riigimajandusele lisaväärtust.

Keerulisemaks muutub olukord põhjendamisel, miks on välisinvestori siia elama asumine ettevõtlusele oluline, sest reeglina on alati võimalik määrata investeeringuid haldama mõni kohalik ärijuht.

Tõkkeid välisinvestorile seab üsna suur kapitalinõue (min miljon krooni, mis on investeeritud äritegevusse Eestis; FIEna tegutsemiseks piisab 250 000st), samuti detailne äriplaan, mis tuleb elamisloa taotlemisel esitada KMA-le viseerimiseks.

Piiranguid on teisigi. Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, ei tohi reeglina töötada teise isiku alluvuses (erand kehtib elamisloaga kindlaksmääratud juhtimisfunktsiooni täitmise suhtes). See seab löögi alla näiteks õppejõud, kes tahaks lisaks ettevõtlusele pidada loenguid mõnes teadus- või õppeasutuses.

Arvestades kõiki välisinvesteeringute meelitamiseks rakendatud meetmeid, jääb mõistmatuks, millisest ideest on kantud lausa ettevõtjavaenulik regulatsioon välismaalaste seaduses. Seadus puudutab Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ettevõtjaid, kes sooviks tulla siia ise investeeringuid haldama.

Ranged reeglid ettevõtluseks antava elamisloa saamiseks on muutnud selle elamisloaliigi formaalsuseks, mida praktikas kohaldatakse harva. Lihtsam on tulla Eestisse töötamiseks antava elamisloa alusel, mille suhtes kehtivad tunduvalt leebemad nõuded. Seepärast saabuvadki välisinvestorid Eestisse pikemaks ajaks hoopis töötajate, mitte ettevõtjatena.

Autor: Tambet Toomela