Tehislikud eluvormid võivad olla käeulatuses

Väliselt näib uus bakter nagu kõik sama liiki bakterid, kuid sisemuses on tal võõras DNA ja valgud, kirjutas Live Science.

"See oleks justkui muuta uue tarkvara abil Mac-arvuti PCks," ütles J. Craig Venter, kes juhib omanimelist instituuti Marylandis. Venter sai maailmakuulsaks inimgenoomi kaardistajana.

Avastus, mille täpsem kirjeldus ilmus ajakirjas Science, on oluline samm tehisliku elu loomisel - inimene suudab ise genoome koostada.

Kuid Harvardi ülikooli sünteetiline bioloog George Church ei isu, et avastus oleks nii jalustrabav. "Sünteetiline biolooga areneb väga kiiresti, kuid mitte keegi ei kasuta siin Mycoplasma baktereid."

Samuti on tema sõnul küsitav Venteri meeskonna soov luua sünteetiline eluvorm. "Väike pole alati kõige parem. Kui antaks valida tänapäevase arvuti või vananenud mudeli vahel, siis seal pole ju valikut. Peab olema mingi tõeline põhjus, et minna tagasi millegi sellise juurde, mis pole nii täiuslik. Tavaliselt muudetakse väga väikest osa. Kui suudad muuta üht protsenti, miks siis näha vaeva ülejäänud 99ga. See läheb kalliks."

Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu sõnul oskab Craig Venter oma ideid hästi müüa, kuid praegune avastus ei ole nii suure kaaluga, kui võiks arvata.

"Mükobakterid pole optimaalsed organismid millegi tootmiseks, küll on nad väikseima genoomiga," ütles ta. Samuti pole Metspalu sõnul selge, kui valguvaba oli ülekantud DNA-preparaat ning raske on aru saada, kuidas selline katse töötas ning kui üldine on selline fenomen. "Läheb vaja väga palju kontrollkatseid, et selles lõplikult veenduda," lisas ta.