Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF: 25 aasta pärast on Eesti keskmine majanduskasv 1,6%
Juuli lõpus avaldatud Rahvusvahelise
Valuutafondi (IMF) raportist selgub, et Eesti eelarvepoliitika ei suuda riigile
tagada kiiret majanduskasvu, mistõttu langeb kasv 2020ndate lõpuks keskmiselt
1,6 protsendile.
Prognoosi põhjal oleksid järgmised paarkümmend aastat petlikult stabiilsed - eelarve oleks ülejäägis, võlakoorem puuduks ja riigi rahapaun tüseneks. Rahvastiku vananemisega seotud kulude kasv aga tekitaks aastaks 2025 eelarvepuudujäägi, mis seejärel aina rutemini suureneks, kirjutas Päevaleht Online.
IMFi mudelitega tehtud simulatsioonid näitavad, et vananemisest tingitud eelarvesurve vältimiseks peaks Eesti eelarveülejääk aastani 2015 ulatuma 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Samuti tuleks pensionitõus edaspidi siduda palgakasvuga.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) täna
lõppenud visiidil tehtud avalduses leidis IMF, et Eesti senise majanduskasvu
säilitamiseks keskpika perioodi jooksul tuleb jätkata pingutusi majanduse
paindlikkuse suurendamiseks.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF)
delegatsioon lõpetas täna ametliku visiidi Eestisse ja leidis lõplikus
avalduses, et Eesti 2007. aasta eelarve on küll samm õiges suunas, kuid on
planeeritud siiski liiga suurte kulutustega.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tunnustas
oma iga-aastases aruandes Eesti majanduse seniseid edusamme ja kiiret liikumist
Euroopa Liidu keskmise taseme suunas, kuid juhtis tähelepanu olulistele
majanduspoliitilistele riskidele.
Kas siseraadio on lihtsalt taustamuusika või võib sellest saada kaupmehe tõhus müügitööriist? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägivad Digipostri tegevjuht Priit Pedanik ja Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, kuidas jõuda reklaamisõnumiga kliendini just sel hetkel, kui ta on poes ja valmis ostuotsust tegema.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.