Eestis kerkib tuuleparke kui seeni peale vihma

Projekt osteti juba valmis arendusena, mis oli ka üheks põhjuseks, miks tuulepargi asukohaks valiti just Aulepa.

Eesti Energia toodab üle 90% elektrienergiast põlevkivist, umbes 4-5 % maagaasist, ülejäänud väga marginaalne osa tootmisest on hüdroenergia ning mõned üksikud tuulikud.

„Me võtsime vastu uue strateegia ja meie eesmärk on jõuda jõuliste tegijate hulka taastuvenergia tootmise turul,“ rääkis Eesti Energia koostootmise ja taastuvenergia valdkonnajuht Toomas Niinemäe ettevõtte tulevikuplaanidest.

"Eesti Energia soovib anda ka oma panuse CO2 vähendamisse,“ rääkis Niinemäe tuuleenergia kasutuselevõtu üllast eesmärgist.

"Kui vaadata, mis on toimunud CO2 kauplemisturul praegu, siis näeme, et hind on peaaegu olematu. Tulevikus ehk peale 1.01.2008 on CO2 maksumus 20 eurot tonni eest. Euroopa Liit on vähendanud CO2 tootmise kvoote Eestis ja kui neid kvoote hakata juurde ostma, siis sellega läheks ka elektrienergia kallimaks," põhjendas Niinemäe hetkeolukorda rohkelt CO2 tekitava põlevkiviga tootmisel.

„Kõige enam näeme tuuleenergia tootmise tõstmist, kuna meie hüdroenergia tootmist ei anna loodusest tingitud olukorra tõttu võrrelda isegi naabermaa Lätiga," rääkis Niinemäe.

„Me kaardistame Balti riikides praegu tuuleparkide loomise võimalusi,“ ütles Leppimann ning lisas, võimalus on, et liigutakse tuuleparkide rajamisega kaugemale Balti riikidest.

Tegelikult saab Baltimaade suurimaks tuulepargiks Narva 50 MW-ne tuulepark Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale, selleni läheb aga aega ja seniks saab Baltikumis suurim olema just Aulepa. Lisaks Aulepale on plaanis avada tuulepark Peipsi järvel. Lähikuudel alustab tööd Ruhnu tuulepark ja teine Eesti Energia tuulik Virtsu tuulepargis.