Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaal napib bensiini
Novembri alguses registreeriti Venemaal
rekordiline bensiinihinna tõus. Turuosalised räägivad kütuse defitsiidist ning
jätkuvast hinnatõusust, kirjutas dp.ru.
Bensiini hulgihinna tõus jätkub Venemaal veel järgneva poolteise kuu jooksul. Bensiinijaamade kütusehindade kasvuks oodatakse 15-20%. Viimasel nädalal kasvasid kütuse hinnad Venemaal keskmiselt 1,7%. Detsembri lõpuks kallineb diislikütus 13,2 protsenti. Bensiini A-80 liitrihind tõuseb 4 protsenti, A-92 8,6% ning A-95 5,8 protsenti.
Postimees kirjutas, et Samaarat tabanud hinnatõus peegeldab kogu Venemaa olukorda: alates oktoobrist on diiselkütuse hinnad tõusnud selles regioonis ligi 40 protsenti, 11 rublalt 16 rublani ( 4,80 kroonilt 7 kroonini).
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.