Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Unicefi esindaja: riik peaks järelkasvu eest rohkem hoolitsema
Unicef Eesti esindaja Toomas Palu
sõnul ei pruugi lapsevanem alati teada, et võsuke on laenu võtnud ning hiljem
võivad sellest pahandused tekkida.
"Päris kindlasti tuleks piirata SMS-laenude andmist noortele. Vanemad ei pruugi alati teada, et laps on laenu võtnud ning hiljem tekkivad lapsel raskused laenu tagasimaksmisega. Kui lapsevanem on laenuvõtmiseset teadlik, on lugu teine, lapsevanem maksab laenu tagasi. Leian, et riik võiks kasvavat põlvkonda kiusatuste eest rohkem kaitsta," sõnas Palu, vastates aripaev.ee päevaküsimusele, kas Eestis tuleks piirata SMS-laenude andmist noortele.
SMS-laenu võtab pakkuja SMS Laenu sõnul iga
päev umbes 300 inimest ning keskmiselt laenatakse korraga 3000 krooni, mille
tavaline SMS-laenu võtja tagastab järgmisest kuupalgast.
Riigikogu liikme Jüri Tamme sõnul ei
peaks SMS-laenu karmistamise puhul vaid noori eraldi välja tooma, kuna
ka vanemad inimesed võtavad SMS-laenu ning võivad samuti tagasimaksmisega hätta
sattuda.
Kas siseraadio on lihtsalt taustamuusika või võib sellest saada kaupmehe tõhus müügitööriist? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägivad Digipostri tegevjuht Priit Pedanik ja Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, kuidas jõuda reklaamisõnumiga kliendini just sel hetkel, kui ta on poes ja valmis ostuotsust tegema.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.