Plaanid Eesti ettevõtja eduks

Ma ei väida, et majanduskasvu aeglustumine on alati ja igal juhul hea. Kuid vaadates Eesti majandust, võin öelda, et ilmselt tuleb sellest meile kasu. Eri majanduskoolkonnad pakuvad lõputult teooriaid. Mina usun neid, kes ütlevad, et majanduse muutumine on hea ja möödapääsmatu. Ja vaidlen nendega, kes tahaks, et headel aegadel sekkuks passiivne riik majandusse hetkel, kui ettevõtjad peavad ise otsuseid tegema.

Aga see ongi konkurentsivõimelise majanduse nurgakivi - võimalus otsustada ise. Mõni eksib ja kaotab oma ettevõtte. Siis alustab uuesti ja hindamatu kogemuse võrra rikkamana saab edukamaks kui ta varem oli. Või siis ei eksi - on konservatiivne ja ettevaatlik, saades tulemuseks madalad, kuid püsivad marginaalid. Müts maha mõlema ettevõtja ees - ettevõtlus on mõtteviis, kus tehakse otsuseid, mitte ei oodata direktiive.

Majandusse administratiivse sekkumise tulemusel lükkavad ettevõtted muudatused edasi. Kui riigi ressurss lõppeb, tehakse need ikkagi.

Praegu on maailma majandus, sealhulgas Eesti, aeglustunud meist kaugete maade tarbijate ostujõu ja laenuvõime halvenemise tõttu. Üks ettevõtja ütles, et The Economisti lugedes saab Eesti majanduse tulevikust paremini aru kui igakuiseid numbreid kuulates. Tõsi - majanduses on olulised ka ootused ja emotsioonid, viis ja perspektiiv, kuidas asju nähakse. Täna nähakse neid ettevaatlikult. Kes on nutikam ja ei kuluta aega halale, tuleb sellest päeva lõpuks võitjana välja.

2008. aastal on Reformierakonna kavades kolm asja, mis aitavad ettevõtlusel olla konkurentsivõimelisemad, kui see teistes riikides võimalik oleks.

Esiteks - uus töölepingu seadus, mille eelnõu üle tuleb palju vaidlusi. Ma loodan, et need on konstruktiivsed. Ja kui oodatakse, et selle tulemusena visatakse sotsid valitsusest välja, siis kindlasti see nii ei lähe. Meie mõlema eesmärk on, et väikeettevõtja ei jätaks inimest tööle võtmata kartuses, et teda ei saa hiljem vabastada. Sotsid ja ametiühing ei taha aga aru saada, et paindlikuma tööjõuturuga riikides sünnib töökohti kergemini. Aga küllap tuleb meil tulebki omavahel vaieldes kompromisse teha, et saada uus seadus.

Teiseks - riigikogu menetluses olevate ettevõtte tulumaksu ja investeeringute tulumaksuvabastuse paketi vastuvõtmine. Eestis pole minu arvates pole palju neid, kes leiaks, et Eesti majandus oleks nii edukas investeeringuid soodustava tulumaksusüsteemita. Proovime siis seda, mis on hea, säilitada kooskõlas ELi normidega.

Eraisikutele on oluline investeeringute tulumaksuvabastus: et ka eraisik võiks oma vara rahus kasvatada ja maksaks, siis kui tulu tarbimisse tuleb.

Kolmandaks - tahame teha ja ellu viia paketi, mis muudaks Eesti õiguskeskkonna ettevõtlusele veel lihtsamaks ja soodsamaks. Tahame kujundada Eestist atraktiivse tegutsemiskoha mitte üksnes siinsetele, vaid ka rahvusvahelistele ettevõtetele.

Ehk lihtsustades - konkureerida või olla sarnane Luksemburgile või USA Delaware'i osariigile. See on sektor, kus saame õiguskeskkonda muutes kindlustada meie majandusele olulise kasvuallika. Ja see allikas on igati konkurentsivõimeline ka kõrgete palkade juures.

Seega, Reformierakonnal on ideed ja lahendused , kuidas viia Eesti majandus uuele lainele. Me saame siiski teha vaid selle, mis puudutab õiguskeskkonda ning riigi positiivset suhtumist ettevõtlikesse inimestesse. Ülejäänu on juba igaühe enda kätes.