Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uurimistöö, mille Tartu Ülikooli majandusteaduskond teeb Eesti Arengufondile, vahetulemused toovad välja Eesti majanduse suunitluse. Suure lisandväärtusega on ka siseturule orienteeritud valdkonnad, mis otseselt sõltuvad sisemaisest nõudlusest - kinnisvara, ehitus, hulgikaubandus. Järgnevad tööstusharud, mis teenindavad kinnisvarabuumi (ehitusmaterjalitootjad) või naudivad maailmaturu hinnatõusu (keemiatööstus).
Välisturul konkureeriv töötlev tööstus, eriti mõni selle haru (naha-, mööbli-, rõiva- ja tekstiilitööstus), on madala lisandväärtusega, mis ei võimalda neis piisavalt investeerida kasvu, et üle saada tööjõukulude kallinemisest tulenevast konkurentsivõime langusest. On põhjust arvata, et neis harudes pole võimalik muudatusteta jätkata.
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.