- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põnevaid fakte relatiivsusteooriast
Kes leiutas relatiivsuse? Einstein?
Tegelikult märkas juba Galileo Galilei 1639. aastal, et käest lahti lastud
objektid kukuvad allapoole samamoodi nii liikuvas laevas kui ka paigal seisvas
hoones.
Ning Einstein ei nimetanud oma teooriat algul relatiivsusteooriaks. Tegelikult ta lausa vihkas seda nimetust. Tema 1905. aastal ilmunud artikkel kannab nimetust „Liikuvate kehade elektrodünaamikast” ning sõna "relatiivne" ta seal ei kasutanud. Einstein ise eelistas oma hüpoteesi nimetada invariantsusteooriaks, sest füüsikaseadused paistavad kõigile vaatlejaile ühesugustena, sõltumata nende asukohast. Selles polnud Einsteini arvates midagi relatiivset, kirjutas DiscoverMagazine.
Aegruum? Ka see pole Einsteini väljamõeldis. Neljanda mõõtme ehk aja pookis ruumile külge Einsteini õppejõud Hermann Minkowski, kes nimetas tudengist Einsteini kord laisaks koeraks.
Kuid Einstein on kaheldamatult Galileo mõtete edasiarendaja ning kirjeldas esimesena veidraid asju, mis juhtuvad siis, kui objekt liigub valguse kiiruse lähedase kiirusega.
E=mc² on küll Einsteini loodud valem, kuid sarnastele mõtetele jõudis aasta varem ka Austria füüsik Friedrich Häsenöhrl. Temast ei teata aga tänapäeval suurt midagi, sest relatiivsusega ta seda seostada ei osanud.
Erirelatiivsusteooria loomise ajal töötas Einstein Berni patendiametis ning oli sunnitud oma töövälist tegevust ülemuse eest varjama.
Ka reeglid on relatiivsed. Einsteini järgi ei saa miski liikuda kiiremini kui valgus, kuid ruum ise paisus vahetult pärast Suurt pauku siiski valgusest oluliselt kiiremini.
Relatiivsusteooriaid on tegelikult kaks. Esimene ilmus 1905. aastal ning kannab nime erirelatiivsusteooria. 1916. aastal avaldatud üldrelatiivsusteooria näitas aga Einsteini tõelist geniaalsust. Selle teooriaga näitas ta, et aegruum on kõver ning selgitas selle kaudu gravitatsiooni olemust.
Relatiivsusteooria loomine nõudis märkimisväärseid matemaatilisi oskusi, mis polnud Einsteini tugevaim külg. Teda aitas selles ülikooliaegne sõber Marcel Grossmann, kelle abil ta end ka ülikooli matemaatikaeksamitest läbi vedas.
Sellele vaatamata sisaldas üldrelatiivsusteooria olulist matemaatilist viga, mille tõttu muutus valeks gravitatsiooni mõju suurus valguse liikumissuunale.
Einsteini õnneks lükkas Esimese maailmasõja puhkemine teooria katselise kontrollimise edasi. 1919. aastal toimus järgmine päikesevarjutus, mille ajal sai kontrollida, kas gravitatsioon tõepoolest valguskiirte liikumissuunda mõjutab. Katse läbiviija, kuulus Briti füüsik Arthur Eddington kinnitas relatiivsusteooria õigsust, mis tagas Einsteinile lõplikult ülemaailmse kuulsuse.
Hiljem asja uurinud teadlastele on siiski jäänud mulje, et Eddington tegeles teooria õigsuse kinnitamiseks pisut fotode ilustamisega. Tol ajal ei pannud seda aga keegi tähele.
Hetkel kuum
Kuni Einsteini surmani 1955. aastal polnud teadlastel kuigi palju võimalusi üldrelatiivsusteooria väidete kontrollimiseks. Tänapäeval on aga teooria laialt kasutuses näiteks kaugete galaktikate massi hindamisel.
Kui sa ikkagi ei saa hästi aru, milles relatiivsusteooria seisneb, siis mõtle väidetavalt Einsteini väljaöeldud lausele: „Pane käsi minutiks kuumale pliidirauale ning see aeg tundub terve tunni pikkusena. Kui aga oled tunnikese koos ilusa tüdrukuga, näib, nagu oleks kulunud kõigest minut.” Loe ka: "Milles seisneb relatiivsusteooria".
Seotud lood
Albert Einstein oli legend juba oma
eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata
relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi
olemusest.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele