Rämpsvõlakirjade saabumine

Parim võrdlusindeks võlakirjadele on jooksva tootluse indeks. Võlakirja reiting määrab võlakirja kvaliteedi, ettevõtte usaldusväärsuse ja finantsseisu. Standard&Poori (S&P) ja Moody's Investor Service'i võlakirjareitingud on rahvusvahelised standardid võlakirja kvaliteedi määramiseks.

Hansa Investeerimisfondi juhi Robert Kiti sõnul kasutatakse ka Eestis Moody' skaalaga analoogset reitingut. "Rämpsvõlakirjaks hinnatakse Moody' skaalal neid võlakirju, mis jäävad alla investeerimisjärgu (piir jookseb Baa3 ja Ba1 vahel). Lihtsustatult: kui Bsid on alla kolme, siis on tegemist rämpsvõlakirjaga. See termin on iseenesest natuke emotsionaalne ja pole sageli põhjendatud. Näiteks klassifitseeruvad rämpsvõlakirjadeks ka Türgi, Ukraina ja Brasiilia riigivõlakirjad," selgitas Kitt.

Eestis pakub keskmiselt kõrgema (10,93% tähtajani) tootlusega ja B1 reitinguga võlakirjadesse investeerimist Hansa Private Debt Võlakirjafond.

SEB Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla sõnul SEB kõrge tootlusega võlakirju praegu ei paku.

Private Debti fondi eesmärk on saavutada Euroopa võlakirjaturgudest kõrgem tootlus, investeerides eeskätt Baltimaadesse.

Samas ei garanteeri fondivalitseja investoritele fondi tehtud investeeringute tulusust.

Enne fondi investeerimist peaks investor arvestama investeerimisega kaasnevate riskidega, mis võivad mõjutada fondi tootlust. Fondi puhasväärtus võib ajas ka kõikuda ning fond võib teenida nii kahjumit kui ka kasumit.

Investeerimist Hansa Private Debt Võlakirjafondi võib alustada 1000 euroga.