Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Diisli heitgaasid ajavad aju stressi
Hingake pool tundi sisse õhku elava
liiklusega tänaval ning teie ajus tekib stressireaktsioon, leidsid teadlased
vabatahtlike peal tehtud katsetes.
Stressireaktsioon jätkus isegi siis, kui katsealune heitgaaside sissehingamisest pääses, kirjutas The Guardian.
Teadlaste arvates põhjustab muutusi ajus keha reaktsioon heitgaasidele, näiteks südame hapnikupuudus.
Rootsi Umeå ülikooli teadlane Thomas Sandströmi sõnul võib ajus toimuvaid muutusi tõlgendada stressireaktsioonina. „Esimest korda visualiseeriti õhusaaste mõju ajule, millest varem polnud keegi kuulnud,” ütles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Katses pandi vabatahtlikud ühte ruumi töötava mootoriga diisel-Volvoga, ruumi õhus leiduvate heitgaaside kogus vastas tiheda liiklusega tänaval leiduvale õhusaastele.
Tunni aja jooksul, mil katsealused heitgaase sisse hingasid, uuriti nende aju elektroentsefalograafia abil. Uuring jätkus ka pärast seda, kui katsealused olid heitgaase täis ruumist lahkunud. Võrdluseks tehti sama uuring ka ilma heitgaasideta.
Ajukoore aktiivsus kerkis märgatavalt, kui katsealune oli veetnud pool tundi suitsuses ruumis.
Uurimisrühma sõnul pole teada, milline heitgaaside komponent ajus stressireaktsiooni tekitab, kuid rottidel tehtud katsed on näidanud, et üliväikesed tahmaosakesed tungivad ninanärvide kaudu otse ajju.
Peente saasteosakeste tõttu sureb Tallinnas
igal aastal enneaegselt 296 inimest ning 275 inimest satub haiglaravile.
Eriti ohustatud on kesklinna piirkonnas elavad inimesed.
Töölesõit on ohtlikum kui te arvata oskate.
Autosõidu ajal hingab kaugelt tööl käiv inimene sisse rohkem kahjulikke ühendeid
kui kogu ülejäänud päeva jooksul kokku.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.