Maksuamet Reiljani raha lugema ei kipu

Siiski tunnistab just Rahvaliidu praegune esimees Jaanus Marrandi, et sularahatehinguid on poliitikas liiga palju ning see on taunitav.

"Sularaha eest tehingute tegemine ei ole väga hea toon. Tänapäeva tehnoloogilisel ajastul on raha sukasäärde kogujaid vähe. Kahetsusväärselt palju sularaha liigub valimiste eel poliitikas ja see on kindlasti taunitav," kommenteeris Marrandi, kes on samal ajal ka riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juht.

Kui jutt läks konkreetsemalt Villu Reiljani peale, kes arveldas sularahas suurärimees Andres Sarriga, oli Marrandi vähem kriitiline.

"Enne ei saa inimest süüdistada üle oma võimete elamises, kui ei võeta arvesse kõiki asjaolusid. Inimene võib pärida midagi või omada vahendeid näiteks eelnevast äritegevusest. Seda peate täpsemalt Villu Reiljani käest küsima. Mina ei oska midagi öelda selle kohta, miks tal kodus 200 000 sularaha oli," sõnas Marrandi erakonnakaaslase Reiljani sularahatehingute kohta.

Praegu pole teada, mis tipp-poliitiku sularahatehingutega edasi saab.

Keskkriminaalpolitsei juures tegutseva rahapesu andmebüroo järelevalvetalituse juhataja Arnold Tenusaare sõnul oleks sarnane juhtum nendeni jõudnud, kui tehingud oleksid juriidiliste isikute vahelised.

"Eraisikutevaheline raha liikumine ei kuulu praktiliselt meie valdkonda," kommenteeris Tenusaar. Ta selgitas, et juriidiliste isikute puhul tärkab rahapesu andmebürool laias

laastus huvi juhul, kui elektroonilised tehingud ületavad 200 000 krooni või sularahatehingud 100 000 krooni piiri. Aga see võib subjektide lõikes erineda.