Ministeeriumide kärped vaid riivavad tegevuskulu

Ammendavat vastust küsimusele, miks on tegevuskuludelt tehtavad kärped sedavõrd väikesed, ministeeriumidel anda ei õnnestunudki.

Kultuuriministeerium vastas, et peamiselt vähendati majandamiskulusid, personalikuludelt polnud võimalik kokku hoida kahel põhjusel. Esiteks ei soovinud ministeerium enda sõnul vähendada kultuuritöötajate palku ja teiseks pole ministeeriumis eelarvestatud selliseid palga kattega puhverametikohti, mille arvel oleks olnud nüüd võimalik kokku hoida. Ka ei maksta seal suuri puhkusetasusid ning eelarvesse ei olnud sisse kirjutatud “õhku”.

"Kahetsusega tuleb tõdeda, et mitmed tegevused jäävad rahakärbete tõttu venima või alustamata. Vaatame murega ka järgmisse aastasse, mil prognoositavad kärped tulevad võrreldes tänavusega tõenäoliselt veelgi suuremad," teatas kultuuriministeerium.

"Tegevuskulusid kärbiti rohkem kui 2 miljoni krooni võrra, täitmata ametikohtadel või nende puudumisel ei olnud tegevuskulude kärpimisel mingit osa," teatas haridus- ja teadusministeerium aripaev.ee-le ning lisas, et ministeeriumi tegevuskulud moodustavad hariduse ja teaduse valdkonna eelarvest vähem kui ühe protsendi. Mingit ministeeriumi tegevuskulude eelistamist lisaeelarve koostamise käigus ei olnud.

Kaitseministeeriumi haldusala kärbe valmistati ette koostöös kaitseväega ja eesmärgiga, et mõju sõjaliste võimete arendamisele oleks võimalikult väike, teatas kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kaitseministeeriumi kärped bürokraatide kontorielult olid 3,9 miljonit krooni, ületades haridus- ja teadusministeeriumi 1,8 miljonit krooni ja kultuuriministeeriumi 795 000 krooni.