- OMX Baltic0,22%318,64
- OMX Riga0,64%1 015,43
- OMX Tallinn0,08%2 253,99
- OMX Vilnius0,92%1 508,17
- S&P 5001,31%7 619,38
- DOW 300,49%52 486,49
- Nasdaq 1,6%25 466,19
- FTSE 1000,26%10 863,44
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic0,22%318,64
- OMX Riga0,64%1 015,43
- OMX Tallinn0,08%2 253,99
- OMX Vilnius0,92%1 508,17
- S&P 5001,31%7 619,38
- DOW 300,49%52 486,49
- Nasdaq 1,6%25 466,19
- FTSE 1000,26%10 863,44
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko korteri omahind sööstis lakke
Merko valmis korterite omahind tõusis mullu
bilansi järgi 142 protsenti, konkurendid piirdusid keskeltläbi 15protsendise
tõusuga.
Merko jättis korterite omahinna tõusu põhjused lahti seletamata.
"Lõpetatud korterite hindade erinevuste puhul aastate lõikes on raske öelda, mis tookord jäeti hinna arvestamisel välja," kommenteeris Merko juhatuse liige Alar Lagus korterite omahinna nii suurt tõusu. "Ju siis see hind 2006. aastal oli soodsam või nägi parem välja, sest kindlasti ei ole see kallinemine 142 protsenti."
LHV analüütik Sten Pisang nentis, et väga raske on ühte ja õiget selgitust anda, mis sellise tõusu tõi. "Kindlasti oli oma osa ka kõrgematel ehitushindadel, kuid ei usu, et ainult seetõttu oli omahind kõrgem," uskus Pisang. "Bilansiline omahind sõltub tugevalt sellest, mis staadiumis on korteri valmimine kogu korterite valimis keskmiselt."
Pisang selgitas lähemalt, et valmis korterite omahind aastaaruande bilansis on konkreetse päeva ehk 31. detsembri seisuga, mistõttu ei näita need numbrid päris õiget pilti. Merko enda sõnul olevat seal 2006. aasta lõpul sees kortereid, mis iseenesest olid valmis, kuid osa töid (näiteks haljastus) oli veel tegemata.
Pisang toonitas, et lisaks tuleb silmas pidada, et osal arendustel on Merkol ainult hoonestusõigus, mis tähendab, et maa ei kuulu nendele ja seega ei kajastu maa hind korteri omahinnas. Sealt ka madalam omahind. Ehitushindade tõus on avaldanud oma mõju omahinna tõusule, kuid analüütik kahtleb, kas selles ulatuses, kui palju omahind bilansis on tõusnud.
YIT Ehituse juhatuse esimees Priit Sauk kinnitas, et kõige olulisem oli korterite omahinna tõusus läinud aastal võrreldes eelmise perioodiga ehitushindade kasv, mille suurusjärk oli kuni 15 protsenti. Sauk ütles, et natuke peab tooteid eristama. "Korter ja korter on ka kaks erinevat asja," rääkis Sauk.
Tema hinnangul on vahe, kas korter on kesklinnas Ühispanga maja kõrval, mis võib olla oluliselt kallim ka rajamise kuludelt kui kontor põllu peal. "Sõltub, mis aastal ja mida ehitati. Sellest on ka omahinna vahe," selgitas Sauk korteri omahinna tõusu põhjusi. Rajamiskulu võib tema sõnul ka kaks korda erineda.
Autor: 1706-aripaev
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investeerimiseksperiment
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nvidia juhtkond peab kriisikoosolekut, aktsia järelturul -8%
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Nvidia juhtkond peab kriisikoosolekut, aktsia järelturul -8%
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele