Ministeerium: töösuhte lõpetamisel vähenevad kulud

Aripaev.ee küsimusele, millised on sotsiaalministeeriumi jaoks olulisemad muutused valitsuse poolt täna heaks kiidetud uue tööseaduse eelnõus, vastas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve, et seni kehtinud tööõigusega muutub uue seadus eelnõuga kogu kontseptioon, mis paneb rõhku turvalisele paindlikkusele.

„Võrreldes seni kehtinud tööõigusega muutub kogu kontseptsioon, pannes rõhku turvalisele paindlikkusele. Ehk siis töösuhete regulatsioon võimaldab osapooltel luua töösuhe, mis arvestab parimal viisil nii tööandja kui töötaja vajaduste ja huvidega,“ kommenteeris valitsuse heakskiidetud eelnõud Janno Järve, lisades, et tegemist on arengule suunatud eelnõuga, mis aitab kaasa majanduse konkurentsivõime parandamisele.

Järve tõi välja, mis on ministeeriumi meelest uue tööseaduse eelnõu peamised plussid töötajale.

Oluliseks peeti töötuskindlustushüvitise tõusu koondamise korral. Esimesed 100 töötuse päeva kompenseeritakse 70% töötaja keskmisest palgast, varemalt kompenseeriti 50%. Kui töötaja on töötu 101 päeva ja rohkem, kompenseeritakse talle 50% keskmisest palgast. Seni kehtinud tööõigusega kompenseeriti vaid 40%.

Samuti tõuseb töötoetus 50% võrra eelmise aasta alampalgast. Samuti peeti oluliseks õppepuhkust, mille jooksul säilitatakse uue seaduse järgi töötaja keskmine palk kuni 20 kalendripäevani.

Tööala asekantsler tõi välja ka peamised plussid tööandja jaoks. „Töösuhte lõpetamisega seotud kulud vähenevad, samuti lühenevad ka töösuhte lõpetamise puhul etteteatamise tähtajad,“ rääkis Järve.

Kui eelmise seaduse järgi tuli alla 1 aasta töötanud töötajale töösuhte lõpetamisest ette teatada kaks kuud. Siis uus seadus näeb ette vaid 15 kalendripäeva etteteatamist.

Samuti väheneb tööandja poolt väljamakstav koondamishüvitis sõltumata töötaja staažist 1 kuu peale. Ülejäänud kompenseerib töötukassa.

Lisaks plussidele töötaja ja tööandja seisukohast näeb ministeerium positiivset ka ebavajaliku bürokraatia vähenemises.

Nimelt uue seaduse eelnõu kohaselt kaob ära tööraamat ja isikukaardi kohustuslik vorm. Samuti jääb igavikku kohustuslik vorm töösisekorra eeskirjadele ning enam pole neid vaja ka tööinspektsiooniga kooskõlastada.