- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vääriti mõistetud pilved?
Kliimaeksperdid on ühel meelel, et
inimtekkelise globaalse soojenemise määr sõltub sellest, kuidas süsihappegaasi
hulga suurenemisest tingitud kerge soojenemine mõjutab pilvede käitumist
kliimasüsteemis.
Et seda välja selgitada, vaatlevad teadlased tavaliselt pilvede ja temperatuuri muutusi aastast-aastasse ja üritavad selle abil kindlaks teha, kuidas inimkonna poolt toodetud kasvuhoonegaasid mõjutavad pilvi.
Pilvede ja temperatuuri loomulikke muutusi uurides on teadlased seni eeldanud, et temperatuur põhjustab pilvede muutumist ja mitte vastupidi. Kuna aga tegelikult eksisteerib ka vastupidine seos, võib selline lihtsustatud oletus viia kasvuhoonegaaside mõju ülehindamiseni.
See näiliselt lihte põhjuse ja tagajärje segiajamine on Journal of Climate's ilmuva artikli aluseks. Artikli peaautori, Alabama Ülikooli teadlase Dr. Roy W. Spenceri sõnul on see esimene samm, näitamaks, miks kliimamudelid ennustavad liiga tugevat globaalset soojenemist, kirjutas fyysika.ee Physorgi vahendusel.
Spencer ja tema kaasautor William Braswell, kasutasid lihtsat kliimamudelit ja demonstreerisid, et midagi nii kahjutut kui igapäevane pilvkatte muutumine võib tekitada ookeani temperatuuri muutusi erinevatel aastatel, mis võivad tunduda kui (aga ei ole) "pilvede positiivne tagasiside": soojenemist kiirendav protsess, mis eksisteerib kõigis suuremates kliimamudelites.
Spenceri sõnul on nende artikkel oluline samm, et anda teaduslik kuju kõhutundele, mis on paljusid meteorolooge juba aastaid vaevanud, nimelt arvab Spencer ja paljud tema kolleegid, et stabiliseerivad protsessid domineerivad destabiliseerivate üle ja seega negatiivne tagasiside positiivse üle.
Artikkel ei lükka ümber globaalse soojenemise inimtekkelisust, kuid see pakub alternatiivse võimaluse kliima interpreteerimiseks selliselt, et inimese mõju Maa kliimaprotsessidele on oluliselt nõrgem seniarvatust.
"Kuna pilvkatte muutusi võivad põhjustada paljud pikaajalised protsessid, võib osa või isegi enamik viimasel sajandil täheldatud globaalsest soojenemisest olla tingitud kliimasüsteemi loomulikust arengust," ütles Spencer.
Kuigi artikli üle vaadanud kaks kliimaeksperti möönavad, et tõstatud probleem on põhjendatud, usub Spencer, et artikkel tekitab vastuolusid, sest hakatakse väitma, et põhjuse ja tagajärje vahetamisest tingitud mõjud on väikesed.
"Midagi pole võimalik öelda, sest palju tööd ootab tegemist," ütleb Spencer.
"Seni pole kliimamuutuste uurimisel leitud viisi, kuidas eristada põhjust tagajärjest,“ ütles Spencer. „Seetõttu enamik uurijaid ei mõtle põhjuslikult ja lihtsalt vaatlevad, kuidas temperatuur ja pilvkate samaaegselt muutuvad. Meie töö on mind veennud, et on oluline eristada põhjust ja tagajärge. Kui me ei suuda neid eristada, ei pruugi me ka aru saada, mida loodus meile öelda püüab. Paraku muudab põhjuslikkuse arvestamine aga kogu probleemi uurimise palju keerulisemaks."
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Üks ühishagi on juba üleval
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Üks ühishagi on juba üleval
Üks ühishagi on juba üleval
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele