Mutli: valitsus lööb, järelikult armastab?

Turismi kui majandussektori olulisust ei ole vaja ilmselt tõestama hakata, pigem otsiks vastust küsimusele, miks peaks turist just Eestisse tulema? Vahemere ääres asuvate riikide kliimaga ei kannata meie ilmastik võrdlust välja. Järelikult tuleb leida muid hoobasid, millega turiste meelitada.

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist Eestit külastavate turistide hulk kasvas. Maailmas on kindlasti palju neid inimesi, kes pole veel Eestit külastanud, kuid sooviksid seda teha. Meie kiiresti tõusnud hinnatase aga teeb turistid ettevaatlikuks. Kui odavam on veeta kümme päeva Hispaania päikese all, siis kuhu minna?

Eestit mitmeks päevaks külastavate välisturistide arv kasvas kuni 2006. aastani ning on sellest ajast peale langenud. Kui 2005. aastal majutati pealinnas kokku 1 029 000 välisriikide kodanikku, siis 2006. aastal oli majutatute arv juba 29 000 turisti võrra väiksem. Langustrend jätkus ka 2007.

Eesti majanduse huvides on, et turiste tuleks rohkem ja nad peatuksid Eestis pikemalt ning lisaks Tallinna vanalinnale külastaksid ka muid Eesti vaatamisväärsusi. Liiatigi kui riik on teinud turistide meelitamiseks kulukaid mainekampaaniad. Kui tõstame käibemaksu ning majutusteenuste hinnad Eestis tõusevad, peletame mitmepäevaturiste eemale. Odavat lõbu jahtivaid kruiisituriste me esiteks ise niivõrd ei eelista, teiseks on nende huvi Eesti vastu raugemas, kuna alkohol on kallis. Saame korraga nii noka kui saba lahti, ent kukume ikka kummuli.

Käibemaksu tõstmine oleks kehv signaal meie hotellide Euroopa koostööpartneritele. Lisaks sellele võib arvata, et majutusteenuse pakkujad on end pikemaks perioodiks lepingutega sidunud. Kavandatava käibemaksu tõusuga ei ole olnud võimalik arvestada. Seega kannatavad Eesti ettevõtted Eesti riigi käe läbi otsest kahju. Valitsus kavatseb hammustada kätt, mis teda toita võiks!

Reisikorraldajate müüdavate pakettide (majutus, hommikusöök, ekskursioonid, kultuuriteenused jm) hindadest moodustab majutusteenuse hind ligi 60%. Kui sellele peaks lisanduma veel 18%-line käibemaks, kahandab see Eestisse suunduvate reisipakettide konkurentsivõimet veelgi ning turistid suunduvad suure tõenäosusega mujale.

Viimastel aastatel on kasvanud siseturismi osatähtsus. 2007. ja 2008. aastal korvas välisturistide ööbimiste arvu vähenemise majutusasutustes siseturistide ööbimiste arvu kasv. Samas peame arvestama asjaoluga, et Eesti praeguses majandussituatsioonis võib sisemaine tarbimine lähiajal väheneda.

Majutusasutuste teenindamisega on seotud pesumajad, koristusfirmad ja mitmed teised ettevõtted. Ööbimiste arvu vähenemisel ei pruugi riik majutusasutustele kehtestatava 18%-lise käibemaksumäära korral saada suuremat maksulaekumist kui praeguse 5%-lise maksumäära kehtima jäämisel. Pigem võivad maksutulud isegi väheneda, sest osa hotelle on sunnitud üldse uksed sulgema – tööta jäävad nende endi töötajad ja neile teenuseid pakkuvad firmad. Püüdes hotellide taskust võtta, näpistab riik ikkagi vaid enda käest!