Kohustuslik kindlustus põllumehele ei meeldi

"Meie ainuke omapoolne ettepanek on selle kindlustusliigi kohustuslikuks muutmine põllumeestele. See tagaks piisava mastaabi, et kindlustusandjatel kannataks antud tegevusega tegeleda," selgitas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu kentsakat olukorda, milleni on viinud Euroopa Liidu nõuded.

Nimelt kehtis Eestis kuni 19. juunini põllumeestele soodne looduskahjutoetus. See tähendas, et kui loodus kellegi rapsi või kartuliga lõpparve tegi, sai õnnetu põllumees taotleda riigilt kahjude katteks toetust. Kuna Euroopa Komisjon sellist tegevust ei tolereerinud, ei jäänud riigil muud üle, kui kehtestada nõuetele vastav kindlustustoetus. Uue toetuse eesmärk on ahvatleda põllumehi ise oma põllukultuure kindlustama, sest riik lubab katta kindlustuskulud kuni 80 protsendi ulatuses. Kõik tundub mõistlik, kui üks fakt välja arvata - ükski selts Eestis täna põllukultuure ei kindlusta.

"Praegu ei ole seltsidel selle kindlustusliigi vastu huvi, sest see pole majanduslikult otstarbekas. Samuti ei moodustuks portfelli mahu pealt piisavalt fondi selle riski kaitseks," selgitas Piirsalu ja lisas, et juhul, kui portfell moodustukski, läheksid antud kindlustusliigi käivitus- ning tegevuskulude tõttu toote hinnad põllumeestele üle mõistuse kõrgeks.