- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,38%7 520,93
- DOW 30−0,3%52 231,89
- Nasdaq −0,74%25 065,88
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2251,31%61 248,59
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,49
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,38%7 520,93
- DOW 30−0,3%52 231,89
- Nasdaq −0,74%25 065,88
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2251,31%61 248,59
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väikeste lennuväljade üle pole kontrolli
Kui registreerida lennuk ning saada omale lennuluba kindlatel liinidel või suundadel lendamiseks, siis sellest rohkem enam keegi väikelennukeid ja nende lendamist ei kontrolli. Siiani ei ole Eestis olnud juhtumit, kus lennukiga oleks veetud narkootilisi aineid või relvi, kuid kõik riiklikud järelevalveametid leiavad, et väikelennukite ja -väljade kasutamine illegaalseteks eesmärkideks on võimalik.
Varstu vallas asuva lennuvälja valdaja ning sihtasutuse Varstu Lennuväli juht Enn Noorkõiv mainib, et pärast Schengeni tulekut ei kontrolli mitte keegi enam väikestel lennuväljadel toimuvat.
"Vanasti tuli riigist lahkudes lennata läbi ametlike lennujaamade, kus on piirikontroll ja toll. Eestis oli selleks siis Tallinna lennujaam. Praegu võid lennata siit kuni Aafrikani, ilma et keegi sinu lendamist kontrolliks," sõnab Noorkõiv.
Radaritega kontrollitav õhuruum algab 500 meetri kõrguselt. Kõik, mis toimub sealt allpool, ei ole mitte kellegi, ei politsei, piirivalve, lennuameti ega tolli asi. Poolest kilomeetrist kõrgemal on iga lendav objekt küll nähtav Eesti õhuruumi seiraval radaril, kuid nendele pööratakse tähelepanu vaid kindlal eesmärgil. Näiteks kui on tulnud mõni vihje.
"Ma küll ei tea, et oleks ühtegi juhtumit, kus oleks narkootikume või midagi taolist veetud, kuid iseenesest on see võimalik. Väikelennukeid ei kontrolli enam keegi," ütleb Noorkõiv, kes lisab, et Varstu 600 meetrit pikkusele lennuväljale saab maanduda kuni 10kohalise lennukiga.
Rutja lennuvälja kontaktisik, Kaitseliidu Viru maleva leitnant Mati Meedla usub, et Eesti on piisavalt kontrollitud ning turvaline, et väikelennuvälju millekski ebaseaduslikuks ei kasutata.
"Mis puudutab Rutjat, siis siin on tegemist Kaitseliidu lennuväljaga, kus on kontroll pidevalt olemas. Kuna maandumisrada on suhteliselt viletsas seisus, on siia maandumine omal riisikol," sõnab Meedla.
Politsei vanempressiesindaja Tiia Sirelpuu sõnas, et kuna politseil ei ole järelevalvefunktsiooni, vaid nemad reageerivad vihje ja juurdlusest tekkinud informatsiooni põhjal, siis politsei lennuvälju ei kontrolli.
"Meil puudub ka informatsioon selle kohta, et väikesi lennuvälju oleks kasutatud millekski ebaseaduslikuks," ütleb Sirelpuu.
Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikontrolli osakonna juhataja Mihkel Tarvis sõnab, et tollil oli ja on roll kontrollida lennukeid vaid nendes lennujaamades, kust toimuvad lennud väljapoole riiki. Ehk siis peamiselt Tallinna lennujaamas.
"Ka mina ei tea ühtegi juhtumit väikelennujaamades. Kindel on aga see, et Schengeniga tulnud liikumisvabaduse valguses kontrollib toll kõiki neid lende ja lennukeid, milleks näeb vajadust. Me teeme iga lennu kohta, mis registreeritakse, riskianalüüsi ja sellest lähtuvalt otsustame, kas oleks tarvis kohale sõita või mitte," sõnab Tarvis.
Hetkel kuum
Piirvalveameti piirikontrolli jaoskonna ülema major Aivo Pinte sõnul ei tea tema küll ühtegi juhtumit, kus lennukiga oleks transporditud narkootikume või relvi, kuid ka tema ei välista võimalust, et lennukiga transporditakse "huvitavat" kaupa.
"Peale viisavabaduse tulemist on tõesti kontrollid piiridelt kadunud, kuid see tähendab seda, et tõhustatud on riigisiseste organite tööd. Ehk siis kõikidele "huvitavatele" kaupadele ja transportidele, peaks jõudma jälile enne, kui need riigist välja hakkavad liikuma," räägib Pinte.
Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor Andres Lainoja sõnas, et aastas korra või kaks üritavad kõik Eesti lennuväljad ikka läbi käia.
"Iga lennuk peab esitama lennuplaani ning selle kooskõlastama, et amet saaks võtta ühendust maandumiseks valitud väljaga ning lasta see ette valmistada," lisab Lainoja.
Mäletan aega 1996. aastal, kui Eestisse tulid esimesed eralennukid ja me lendasime Soome ja Rootsi vahet. Sinna lennates ei olnud mingit tollikontrolli. Formaalsused täideti loomulikult, kuid ei olnud mitte mingit haiglast läbiotsimist ega tuulamist. Mõni aeg hiljem jäi Vantaa lennuväljal vahele üks eestlane, kellel oli kaasas narkootikume, ning pärast seda tõmmati vahele kõik siitpoolt lendavad väikelennukid.
Lennundus on siiani veel härrasmehelik ning aususel põhinev tegevus, kus paljud asjad ei ole sõnades kirjas, kuid reeglid on olemas. Üks neist on see, et illegaalset kaupa ei veeta. Vabadus on äärmiselt kallis ning väga kerge kaduma. Kui mõni mees Eestis selle trikiga hakkama saab, et narkootikume vedama hakkab, on meie kõikide vabadus otsas.
Tõsi on aga see, et loomulikult on võimalik vedada lennukitega mida iganes. Kuna aga piloodid on üle maailma üks väga ühtne ja aus punt mehi, siis seda ei tehta.
Seotud lood
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele