Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reedeses Äripäeva Puhkepäevas sai Radissoni tipus asuv Lounge 24 maitseküti Heidi Vihma käest maksimumpunkte. Mina toiduni ei jõudnudki - ettekandjapreili soovitas mul lahkuda. Enne tellitud kakao lõpetamist esitas ta mulle ultimaatumi. "Kas soovite veel midagi või toon arve," ütles ta selge lootusega, et lahkudes teeksin ruumi mõnele välisturistile, kes kindlasti annab rohkem jootraha kui üks Eesti ajakirjanik. Valisin arve.
Viimati sain ma samasuguse olematu teeninduskultuuri osaliseks Valli Baaris, nüüd on selle kõrvale panna ka Lounge 24.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.