Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mured väheneva nõudluse pärast on nafta hinna täna kukutanud USA turul 80 dollari juurde barrelist. Investorid usuvad, et majanduskriisi valguses kukub ka tarbimine. Analüütikud usuvad isegi, et barrel võiks maksta 35-40 dollarit, mille juures kauples nafta viimati 2004. aastal. Tolleaegset tarbimist mida me nägime siis võime aga uuesti näha.
Tarbija Eestis ei saa siiski nii palju rõõmustada. Nafta on juuli keskpaiga tippudest kukkunud küll ligemale 45% 147 dollari pealt 80 dollarini, kuid viimase aja dollarikursi tõus umbes 17% ning bensiini hinnas sisalduvad maksud ei kukuta meie tanklates hinda samas suurusjärgus. Kütuse hinnast umbes poole moodustavad maksud. Kuid kindlasti on oodata bensiini hinna mõningast langust ka meie tanklates.
Täna maksab Eestis liiter mootoribensiini
17,45 krooni, millest 8,28 krooni ehk 47,46% moodustavad maksud (aktsiis,
käibemaks) ning diislikütuse hind 19,45 krooni, millest 8,12 krooni ehk
41,87% on maksud riigile.
Statoil teatas, et langetas täna kell 12
diislikütuse hinda 1,1 krooni ja bensiini hinda 70 senti liitrilt, need on
täpselt samad numbrid, millest oli paar tundi tagasi teada andnud
Neste.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.