Norra saadab raketi virmalisi uurima

Sidehäired ja navigatsioonivead esinevad samal ajal võimsamate virmalisemängudega, seetõttu pole kahtlust nähtuste seotuses, kirjutas fyysika.ee. Küll on puudu täpsest põhjuslike seoste mehhanismide tundmisest, mis lubaks raadiohäireid tulevikus vähemasti ette ennustada, aga ehk neid hoopis vältida ja leida GPS näitudele õiged parandid.

Niisuguste eesmärkide nimel saadab Oslo ülikooli professor Jøran Moen vahemikus 28. novembrist 7. detsembrini Svalbardi saarestikust lendu uurimisraketi.

Üheksa meetri pikkune mõõteseadmetega varustatud rakett tõuseb 350 kilomeetri kõrgusele; Barentsi meres lõppev lend kestab vaid kümmekond minutit. Selle aja jooksul registreeritakse muu hulgas laetud osakeste kontsentratsioon rekordilise ruumilise lahutusvõimega vaid mõni meeter, kui varasemate mõõtmiste täpsus jääb saja meetri suurusjärku.

Stardi ajastusel on mõõtmistulemustele suur mõju - virmaliste kiire muutlikkus teeb keeruliseks nende tabamise ettemääratud lennutrajektooril. Sobiva hetke ennustamiseks kasutatakse päikesetuule aktiivsust mõõtvalt NASA satelliidilt ja maapealsetelt radaritelt saadavat teavet. Poolteise nädala jooksul suletakse iga päev neljaks tunniks lennuliiklus raketi trajektoori ümbruses ja selle aja sees tulebki leida sobiv stardihetk.