Leedu ei taha IMFi raha

„Me ei pea kiirustama IMFilt laenama,“ ütles Kubilius parlamendis. „See oleks märk, et me oleme katastroofitsoonis ning kord juba seal olles, saadakse pigem punase risti hädaabi kui investeeringuid. Me peame oma probleemidega ise tegelema ning jätma omale manööverdamisruumi, mida meile ei jääks, kui me alustaksime kõnelusi IMFiga,“ tsiteeris Bloomberg.

Kubilius hoiatas, et leedu majandus riskib langusesse minna ning tuleval aastal võib SKP kahaneda kuni 1,5%.

Kubiliuse neljast parteist koosnev koalitsioonivalitsus lubab kärpida riigieelarve kulusid ning muuta maksusüsteemi (vt. aripaev.ee maksublogi). Ametist lahkuv valitsus koostas tuleva aasta eelarve 2,7%se eelarvedefitsiidiga. Kubilius tahab eelarvedefitsiidi kärpida 0,6-0,7%le SKPst.

Kommenteerides välisajakirjanikele Euroopa Komisjoni ettepanekut ergutada majandust eelarvevahenditest, ütles Kubilius, et „me ei saa Leedus tarbimist ergutada, kuna see suurendaks jooksevkonto defitsiiti“, vahendas Financial Times.

Samuti ei kiirusta Leedu, mis 2006. a napilt euroala ukse taha jäi, uut taotlust esitama. „See (euroga liitumine) on üks meie tähtsamaid strateegilisi eesmärke, kuid praegu pole aeg unistama hakata, millal me võiksime liituda," ütles Kubilius. „Usun, et aastal 2011 on meil selgem pilt, millal võiksime seda teha,“ jätkas ta.

51-aastane Kubilius oli Leedu peaminister ka 1999. aastal, mil Leedu majandus oli toibumas Venemaa finantskrahhist. Toona oli ta ametis 2000. aastani.