Maris Lauri: majandus kukub tänavu seitse protsenti

Ootused Eesti, Läti ja Leedu majanduste osas on oluliselt halvenenud, lisas ta.

"Novembri majandusnäitajad on toonud maa peale ka need vähesed, kes lootsid, et ehk osutub ülemaailmne majanduskriis halvaks unenäoks ning tegelikkus päädib vaid tavapärasest kehvemate arengutega," nentis Lauri.

2010. aasta lõpus võivad protsessid majanduses tema hinnangul hakata paranema, majanduskasv võib jääda 0,5-3 protsendi vahele.

2010. aasta optimistlikum prognoos põhineb mitmel eeldusel. Esiteks võivad 2009. aasta teisest poolest hakata kasvama välismaised otseinvesteeringud, kuna varade hinnalangus muudab nad investoritele atraktiivseks. Palgalangus ja töötuse kasv peaksid olema tegurid, mis suurendavad tootmiste ülekandmise atraktiivsust Eestisse, leiab Lauri.

Teine oluline tegur on ülekanded erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Nende puhul peab valitsus Lauri kinnitusel olema valmis tagama kaasfinantseerimist.

Kolmas tegur, mis majandusarengutele mõjub negatiivselt, kuid on väga tugeva mõjuga, on välisfinantseerimine pankade kaudu. Selles osas on Hansabank Markets äärmiselt skeptiline ning nende prognoos põhineb eeldusel, et kodumaised pangad peavad toetuma peaaegu täielikult kodumaisele ressursile.