Enim maksurikkumisi seostub võltsarvete ja ümbrikupalkadega

Fiktiivsete arvete kasutajate kontrollimise tulemusel tuvastas Maksu- ja tolliamet eelmisel aastal 16 arvevabrikut, mille teenuseid kasutas ligi 600 ettevõtet ja eraisikut. Ameti hinnangul ei ole arvevabrikute kasutajad vaid väikesed ning tundmatud äriühingud. Seda teevad ka suured ja tuntud ettevõtted.

Fiktiivsete arvete kasutajad pidid riigile täiendavalt maksma üle 125 miljoni krooni. „Arveveskite probleem jääb. Ettevõtluse jahenemine võib nende hulka vähendada, kuid tihenev konkurents omakorda tõsta,“ selgitas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.

Ümbrikupalgavastase võitluse käigus saatis maksuamet ettevõtetele mullu välja 1000 märgukirja. Kirjad läkitati firmadesse, mille makstavad töötasud tundusid maksuametnikele tööturu olukorda ning ettevõtte tegevusvaldkonda arvestades liialt madalad.

Märgukirja saanutest suurendas maksulaekumisi 43 protsenti, mille tulemusel laekus riigieelarvesse täiendavalt ligi 60 miljonit krooni. See summa ületas maksuameti ootusi, kuna ametnikud prognoosisid umbes 40 miljoni kroonist lisa. Ümbrikupalga osakaal oli läinud aastal 10%.

Kokku viis maksuamet 2008. aastal läbi 103 ümbrikupalga kontrolli, mille tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas ligi 20 miljonit krooni.

Kuna äritegevus koondub järjest enam suurematesse kaubanduskeskustesse, planeerib Maksu- ja tolliamet sel aastal neis tegutsevaile ettevõtetele suuremat tähelepanu pöörata. Maksu- ja tolliameti teiseks prioriteetseks kontrollivaldkonnaks 2009. aastal on transpordisektor, sh taksonduse kontroll. Esimesed palgaga vassinud taksojuhid on juba tuvastatud, rääkis Veermäe.