Arstide ülekoormus ELile pinnuks silmas

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Thea Treier juhtis tähelepanu sellele, et kuigi kehtiv ELi tööajadirektiiv näeb tõepoolest ette, et tööaeg nädalas ei tohi ületada 48 tundi, on Eesti töö- ja puhkeaja seaduse järgi võimalik töötaja nõusolekul rakendada ületunnitööd 200 tunni ulatuses aastas.

Tänavu 1. juulil jõustuvas töölepingu seaduses on sama põhimõte sisult säilinud. Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul töötavad arstid Eestis erineva koormusega, seda nii seaduse mõistes kui ka reaalselt. Perearstidel on tööpäev üldjuhul normikohane ehk 8 tundi. "Vaid mõnel pool, kus arstidest suur puudus, patustatakse puhkuse väljavõtmise vastu, kuna pole kedagi asendama panna," täheldas Adlas.

Paljudel mitu töökohtaKiirabivalved on nii arstidel kui ka õdedel 24tunnised ning nende vahel on normeeritud puhkeaeg summeeritud tööajagraafiku järgi. Ületundide tegemine on Adlase hinnangul mõnikord möödapääsmatu: "Ei saa ju näiteks 12tunnise haiglavalve kümnendal tunnil saabunud lõikushaige operatsiooni pooleli jätta ja personali puhkama saata!"

Eurodirektiiv ja Eesti enda seadus reguleerivad töötaja-tööandja suhet. Adlase sõnul ei ole aga kuskil reguleeritud, kui mitme tööandja juures võib üks inimene töötada. "Julgen oletada, et praegu töötab vähemalt erakorralise meditsiini süsteemis 60-70% arste, õdesid ja parameedikuid paralleelselt mitme tööandja juures ja lausa mitmes riigis," märkis ta.