Prügi üha kulukam ringlema panna

Euroopa Liidult pole mingit märki, et vaatamata nõudluse vähenemisele ja taaskasutatavate materjalide hindade langusele oleks kavas taaskasutamisele seatud sihtarve vähendada.

Jäätmekäitlejad on just need, kes jäätmetekitajate liigiti kogutud materjalid kokku koguvad ja üle sorteerivad. Taaskasutatava materjali transpordi ja järelsortimise kulud said jäätmekäitlejad tagasi materjalide müügist.

Just seetõttu oli elanikule taaskasutatava materjali äraandmine odavam või mõnel juhul isegi tasuta. Nüüdseks on olud muutunud ja taaskasutatavatele materjalidele positiivse hinnaga turgu ei ole.

Näiteks vanapaberi kokkuostuhinnad ümbertöötlemistehastes on mullu septembrikuuga võrreldes praeguseks langenud oma kümme korda. Sama kehtib plastide puhul - nii hind kui ka mahud on märkimisväärselt kukkunud.

Plasti hind sõltub otseselt nafta hinnast ja kuna nafta hind on madal, siis on esmase toorme hind niivõrd all, et teisese toormega pole midagi teha.

Kergemas olukorras on riigid, kus on loodud võimalused jäätmete põletamiseks. Samas, lähtudes jäätmehierarhiast, on jäätmete põletamisele ehk energiakasutusele eelistatud jäätmete korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt. 2009. aastast alates tohib põletamisega katta ainult 10 protsenti tagasivõtukohustusest.

Eestis on põletusvõimalused praegu peaaegu olematud, sest jäätmeid tohib põletada ainult ELi jäätmepõletusdirektiivi nõudeid täitvates rajatistes.

Olukorras, kus taaskasutataval materjalil turgu pole, kuid taaskasutamise sihtarvud nõuavad täitmist, ei ole kehtivust kaotanud "saastaja maksab" põhimõte - taaskasutamise sihtarvude täitmise nimel tuleb jäätmetekitajal hakata maksma taaskasutatavate materjalide käitlemise eest.