- OMX Baltic0,48%319,46
- OMX Riga0,13%1 010,3
- OMX Tallinn0,02%2 252,69
- OMX Vilnius0,73%1 505,3
- S&P 5001,31%7 619,38
- DOW 300,49%52 486,49
- Nasdaq 1,6%25 466,19
- FTSE 1000,78%10 835,47
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic0,48%319,46
- OMX Riga0,13%1 010,3
- OMX Tallinn0,02%2 252,69
- OMX Vilnius0,73%1 505,3
- S&P 5001,31%7 619,38
- DOW 300,49%52 486,49
- Nasdaq 1,6%25 466,19
- FTSE 1000,78%10 835,47
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jäätmete taaskasutus satub löögi alla
Sel aastal suurenesid mõnel juhul kordades
jäätmetest väljasorditud pakendimaterjalide taaskasutamise sihtarvud, kuid nende
täitmise seab kahtluse alla sekundaarse toorme hindade järsk kukkumine.
Nafta ja maagaasi, aga ka metalli ja puidu hinna drastiline langemine läinud aasta teisel poolel viis vabalangusse ka vanapaberi, plasti- ja kilejäätmete ning vanametalli kokkuostuhinnad.
Nüüd on ilmnenud esimesed märgid, et hinnad enam ei lange, mõne materjali puhul isegi pisut kerkivad. Esialgu on see tingitud heal ajal soetatud laovarude lõppemisest, mitte niivõrd kasvavast nõudlusest sekundaarse tooraine järele.
Hinnalanguse foonil märgib prügifirmasid esindav Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL), et prügifirmadele pole jäätmete liigiti kogumine enam majanduslikult tasuv. Nii ollakse dilemma ees, kas lõpetada liigiti kogumine või jätta uued sihtarvud täitmata.
Prügiettevõtete loogika on lihtne - kui prügist väljasorteeritud materjali hinnad olid laes, kujutas sellega tegelemine neile kaunikesti tulusat äri. Nüüd, kui kile, paberi, klaasi jms eest enam raha ei maksta, üritatakse sellest kahjumlikust tegevusest vabaneda.
EJKLi tegevjuht Margit Rüütelmann on seda meelt, et jäätmekäitlejad ei lõika taaskasutatavate materjalide kogumise ja realiseerimise pealt tohutut kasumit. "Materjali müügist saadav hind ei kata praegu isegi transpordikulu," tõdes ta.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek märkis, et paljuski tuleneb taaskasutatavate materjalide madal hind nende kehvast kvaliteedist.
"Probleemid on seotud pakendimaterjalidega," märkis Eek. "Selles osas on tegu ka "pada sõimab katelt" efektiga - omavalitsused ütlevad, et pakendiorganisatsioonid pole paigaldanud piisavalt liigiti ja puhtalt sorteerimist võimaldavaid konteinereid, pakendiorganisatsioonid aga väidavad, et omavalitsused pole taganud jäätmevaldajate sidumist segajäätmete kogumissüsteemiga. Kusjuures mõlemal on osaliselt õigus."
Eek selgitas, et pakendimaterjalide taaskasutamist finantseerivad pakendiorganisatsioonid ja kui nende tulud sekundaarse toorme hinnalanguse tõttu vähenevad, tuleb tõsta teenustasu.
"Pakendiorganisatsioonid ignoreerivad majandusliku olukorra muutusi, sest nende tasunumbrid on 2008. aasta alguse tasemel," tõdes Eek. "Raha ei koguta sealt, kust võiks. Igatahes on ELi kindel seisukoht, et taaskasutusse suunamise sihtnumbreid leebemaks ei muudeta."
Eek tõdes, et tõsta on tarvis ka saastetasusid ja prügilasse ladestamise hindu. Praegu on ladestamistasu jäätmekäitlejatele justkui indikaator - kui mingi jäätmetega tehtav tegevuste jada osutub ladestamisest kallimaks, on varnast võtta väide, et prügimäele viia on odavam. Samas on prügila hinnad Eestis viimase kümnendi jooksul antud toetuste kaudu tugevalt doteeritud - eri aastate toetusi tänase väärtuse järgi hinnates on ladestamist toetatud umbes 500 miljoni krooni ulatuses.
Kui pakendatud toodete tootja või maaletooja taaskasutusmäära ei täida, tuleb tal hakata aktsiisi maksma. Pakendiaktsiisi määrad on aga mitu korda kõrgemad tasudest, mida makstakse pakendiorganisatsioonidele pakendikäitluse kohustuse üleandmisel.
Hetkel kuum
Plasti- ja kilejäätmetest sekundaarset toorainet tootev Plastitehas maksis veel läinud aasta suvel tonni puhta kile- või plastijäätmete eest 3000-4000 krooni. Nüüd võetakse selliseid jäätmeid vastu null krooniga. Maksmine tuleb kõne alla kuus vähemalt 50 tonnini küündiva koguse puhul.
Plastitehase juhatuse liige Kalevi Paluteder tunnistas, et töötlemiseks võetavate jäätmete eest enam maksta ei saa. Tehas ise leiab oma toodangule - plastigraanulitele ja kilehelvestele - ostja senisest 2-2,5 korda odavamalt, sama palju on langetatud suurklientidele makstavat kokkuostuhinda.
"Kui hind peaks veel langema, siis on kaks võimalust - kas keegi maksab taaskasutatava materjali kogumisele ja töötlemisele peale või kogub materjali lattu ja ootab hinnatõusu," selgitas Paluteder. "Hindade langemisel veel 20-30% ületatakse ka jäätmekäitlejate valulävi ning siis on ilmselt mõttekam kogu prügi sorteerimata prügimäele viia. Sellise fataalse seisu tekkimiseks peaks nafta hind kukkuma kümne dollari kanti."
Materjalituru kukkumise hea külg on Palutederi sõnul see, et tänu turgude ümberjagamisele on Plastitehas saanud endale kliente Skandinaaviast.
"Euroopasse eksportimisel on praegu takistuseks Eesti krooni tugevus näiteks 30% languse läbi teinud Rootsi krooni suhtes," tõdes ta.
Kommentaar
Mihkel Peedimaa
ASi Räpina Paberivabrik juhataja
Ütleks nii, et tegelikult vanapaberi kokkuostuhind hoopis tõusis vahepeal kümnetes kordades ja on praeguseks jälle enam-vähem normaalsele ehk siis endisele tasemele langenud.
Vahepeal, aasta tagasi ,oli juba selline absurdne olukord, kus makulatuuri hind oli võrreldav nn esimese ringi paberi hinnaga. Tarbijaid tekkis eriti Hiinas tohutus koguses juurde ja nemad ajasidki hinna üles. Selle tõttu on ka meie eelmise aasta majandustulemused niivõrd viletsad, et pidime makulatuuri eest maksma ülemäära kõrget hinda, et seda üldse saada, sest vastasel juhul oleks kogu vanapaber veetud mujale.
Meie kogused - eelmisel aastal 2000 tonni vanapaberit - on nii väikesed, et need turgu mõjutada ei suuda. Üks Aasiasse suunduv laev võtab kordades rohkem peale, kui meie aastaga käidelda suudame. Vajaliku koguse makulatuuri, peamiselt lainepapi näol, saab Räpina Paberivabrik praegu lahedalt kätte.
tasub teada
Taaskasutusse peab tänavu suunama senisest rohkem sekundaarset materjali
- Alates 01.01.2009 kehtivad senisest karmimad pakendijäätmete kogumise nõuded.
Pakendijäätmiete kogumiskohtade tihedus:
- kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta - vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses- kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta - vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses- kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril - kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta
Pakendimaterjalide taaskasutamise kohustuslikkus
materjal endine taaskasutuse kohustus, taaskasutusse alates 01.01.2009 (% jäätmete kogumahust)
- klaas: 15 ja 70- paberi- ja kartongijäätmed: 5 ja 70- metallijäätmed: 15 ja 60- plastijäätmed: 5 ja 55*- puidujäätmed: 5 ja 45- pakendijäätmed: 50 ja 60*45 % plastijäätmete kogumassist ringlusse võetuna ja 22,5% plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödeldunaAllikad: keskkonnaministeerium, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Äripäev
Seotud lood
Euroopa Liidult pole mingit märki, et
vaatamata nõudluse vähenemisele ja taaskasutatavate materjalide hindade
langusele oleks kavas taaskasutamisele seatud sihtarve vähendada.
Suured klaaspinnad, motoriseeritud lükanduksed ja keerukad fassaadilahendused vajavad tootjat, kes oskab arhitektuurse idee teostatavaks lahenduseks muuta. Lümico toodab Tallinna piirkonnas alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning kasutab projektides Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme. Ettevõtte enam kui 14-aastase kogemuse kõrval on selle tugevuseks oma projekteerijad, tootmine ja paigaldusmeeskonnad.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Nvidia juhtkond peab kriisikoosolekut, aktsia järelturul -8%
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investeerimiseksperiment
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nvidia juhtkond peab kriisikoosolekut, aktsia järelturul -8%
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
“Vene sõjalaeva lähistel tegutsenud drooniparv tuli Venemaalt“
Nvidia juhtkond peab kriisikoosolekut, aktsia järelturul -8%
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele