Riigikogu: Nord Streami keskkonnaraport pole ammendav

Komisjonid leidsid riigikogu pressitalituse teatel, et analüüs on paljudes teemades kas pealiskaudne või jätab olulised keskkonnamõjud üldse arvestamata. Nii näiteks on elusorganismidele ohtlike dioksiinide sisaldust uuritud vaid 5 cm paksuses pinnakihis, kuigi need on sadestunud enamasti 10-30 cm kihis. Istungilt osalenud teadlaste hinnangul levivad ka lõhkamistöödel vette paiskuvad setted raportis väidetust kümneid kordi kaugemale.

Samuti nenditi tänasel ühisistungil, et siiani puudub ligipääs Venemaa andmetele selle kohta, mida lõhkekehade ja muude ohtlike jäätmete osas Soome lahes Venemaa majandusvööndis leida võib.

Keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul ei tohi Euroopa vajadust kindlustada end gaasitarnetega realiseerida keskkonnaprobleemidesse pinnapealse suhtumisega. "Tõesti, gaasiga täidetud torujuhtmes pole iseenesest midagi erakordset, erakordne on seekord ökosüsteem Läänemere näol, kuhu toru rajada tahetakse," ütles ta.

Pomerantsi hinnangul peaks Eesti omapoolse analüüsi koostamisel suhtlema ennekõike Soomega, kelle majandusvööndisse trass jääb.

Nord Streami gaasitrassi piiriülese keskkonnamõju hindamise aruande läbivaatamiseks ja eksperthinnangu andmiseks on keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud teadlaste töörühm, mis peab andma oma hinnangu esitatud raportile. Nord Streami keskkonnamõjude aruanne on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel.