Strandberg: rohelised toetavad majandust elavdavaid otsuseid

Järgneb Marek Strandbergi kommentaar.

Täna me oleme olukorras, kus riigi tulud isegi juhul, kui kulutamisse aktiivselt sekkuda, kahanevad. Ennekõike on rohelised nõus oma käe alla panema nendele vähemusvalitsuse otsustele, mis riigi kulutusi vähendavad – me räägime sellest, et toetada riigisektori kulutuste kärpimist, mis ei kahtlusta julgeolekut ja sotsiaalset turvalisust.

Lisatingimused, millistel me oleme nõus oma toetust pakkuma, puudutavad laias laastus kahte valdkonda: majanduse elavdamine ja maksud.

Majanduse ümber korraldumine hakkab toimuma siis, kui tarbijal on võimalik piltlikult öeldes kõrgema maksu eest ära minna tarbima odavamaid tooteid ja teenuseid. Käibemaksu tõusu eest pole tarbijal võimalik aga kuhugi mujale minna kui varimajanduse juurde. See ei ole majanduse ümberkorraldus, mida ma näha sooviksin.

Kui maksutõuse soovitakse käsitleda kui majandust elavdavat meedet, peavad need tekitama valiku. Ressursimaksu tõstmine tekitab selle valiku. Süvenemata Milton Friedmani erinevate teoste nüanssidesse ja liberaalse maailmavaate apologeetide erinevate teoste üksikasjadesse võib puhtalt loogikale toetudes öelda, et käibemaksu tõus toimib majanduse ümber struktureerimisele vastu.

Meie eesmärk ei saa olla saada riigikassasse täna veidi rohkem raha ja hiljem sellest jälle ilma jääda, vaid saada riigikassase rohkem raha, taastada maksuraha vood ja majandus ümber korraldada. Ei saa olla nii, et me igal hommikul ärkame üles ja mõtleme välja mõne uue mõtte ning unustame ära kaks aastat sihipäraselt räägitud loo selle kohta, et meie majandus vajab ümber korraldamist. Seetõttu on arukas teha muutusi moel, mis seda toetavad ja rohelised on valmis kaaluma kõiki valitsuse ettepanekuid, mis sellele tingimusele vastavad.

Selleks peab valitsus tulema riigikokku ning osalema sisulistes ja tehnilistes debattides. Vähemusvalitsuse õnnetu pool on see – Reformierakonna puhul ehk rohkem kui IRLil –, et nad peavad painduma läbi rääkima nende inimeste ja erakondadega, keda nad on viimase kahe aasta ja ehk pikemagi perioodi jooksul ignoreerinud. See on võti, kuidas Eesti majandust hädast välja aidata.

Minu arusaamist mööda on inimesed sellised universaalsed olendid, kes kriisiolukorras on võimelised läbi rääkima juhul, kui neil on tagatud head ja viljakad tingimused. Riigikogul on need maksumaksja armust olemas. Me ei ole seda lihtsalt seni teinud, kuna võimu struktuur on selline, et seda on võimalik olnud vältida. Kui nüüd võimu struktuur muutub selliseks, et läbirääkimisi pole enam võimalik vältida, pole meil enam põhjust ka muretseda!

Maksumaksja on kõik kinni maksnud, et me saaksime pidada arutelusid selle asemel, et riigikogus mökutada ja hääletada nii, nagu valitsus tahab. See on antud hetkel peaministri taga, kas tema juhtimisstiil ja erakonna ambitsioonid on sellised, et ta on suuteline edu saavutama ka läbirääkiva peaministrina.