Kodumaise ettevõtja eelistamine turgutab majandust

"Ma arvan, et kohalikud aktsionärid teevad rohkem kohalikke otsuseid. Näiteks tehast nii kergelt kinni ei panda, et istud kusagil Kopenhaagenis ja tõmbad paberile lihtsalt kriipsu peale," lisas Meelis Milder.

Metsatööstur Külvik laiendas seda mõtet veel sellega, et Eesti kapital säilitab suurema tõenäosusega ka kodumaiseid töökohti.

NG Investeeringute juht ja Eesti üks suuremaid ettevõtjaid Jüri Käo oponeeris aga, et väga suuri ime-eeliseid pole, miks tarbija peaks ainult kohalikku kaupa eelistama. "Kui Coca-Colat toodetakse Eestis, millega on tehas nii tööandja kui ka maksumaksja, siis suurt vahet ei ole, kellele see kuulub. Vahe tekib aga täielikult sissetoodud importkauba ostmisega, millel lisandväärtust pole," sõnas Käo, kes protektsionismile kutsumist õigeks ei pea.

"Propaganda ei aita, inimesed teevad niikuinii adekvaatseid otsuseid," ütles Käo.

Suurettevõtja märkis aga, et kindlasti läheb inimestele korda kodumaiste ettevõtjate edukus ning neile elatakse kaasa. "Alateadlikult keegi kapitaliste ei salli, neid kirutakse pidevalt. Samas teisest küljest elatakse neile kaasa, nagu oma sportlastele ja muusikutele, kelle saavutuste üle tuntakse uhkust. Inimestele meeldivad kodumaised ettevõtjad rohkem kui võõrad," lisas suurettevõtja.

Loosungit "Eelista Eestimaist!" on pidevalt üritatud päevakorral hoida. Samas võib eestimaine olla ka välisettevõtjale kuuluva Eesti ettevõtte toodang. Näiteks Eesti kapitalile õlletööstust enam ei kuulu. Samas viin on Eesti kapitalil, kas peaks siis ütlema: "Jooge ainult seda?" Tõenäoliselt siiski mitte.

Raskel ajal võib arvata, et suurem osa pere väljaminekutest läheb söögi ja hädavajalike teenuste peale. Näiteks elekter on eestimaine, gaas mitte, vesi on ka jupikaupa väliskapitalile läinud.

Leiva puhul me enam ei teagi, mis kuulub eestlastele. Piima puhul on sama lugu, juust on küll suures osas juba rahvusvaheline, näiteks Valio toodang.