BLRT palgatud hiinlased streigivad

Äripäevale teadaolevalt peitus segadus lepingus, kus oli pandud paika tunnitasu, kuid ei olnud öeldud, et väljaõppe ajal ei maksa BLRT neile sama palju kui täisväärtusliku töö eest.

Selle tulemusena hakkasid hiinlased streikima, kui selgus, et esialgu saavad nad vähem palka.

See ei ole esimene kord, kui BLRT-l tekivad probleemid välistööjõuga. Mõned aastad tagasi ei maksnud ettevõtted, kes tõid Eestisse keevitajaid Ukrainast, BLRT-lt saadud keevitajate rendi pealt makse. Seetõttu tekkisid BLRT-l probleemid maksuametiga. Ja 2007. aastal pagesid needsamad ukrainlased tehasest suurema palga otsingule.

Hallik-Jürgensteini sõnul on hiinlaste edaspidine kasutamine tööjõuna veel lahtine.

Kommentaar: Välistööjõuta hakkama ei saa

Igor Päss, personaliotsingufirma Ariko ReServ

Jah, praegu räägitakse suurest hulgast töötutest, kuid ma usun, et isegi töötukassa ei tea täpselt, mis kvalifikatsioon nendel inimestel on. Kui tekivad uued projektid, uued tootmised, aga nad tekivad niikuinii, siis tõuseb tööjõu probleem taas päevakorrale. Paar kvalifitseeritud spetsialisti Eestist leiab, kuid sajakonna otsimine on juba raske. Nii et kaadri otsimise küsimus jääb alati aktuaalseks.

Muidugi võib ettevõte ise otsida vajalikke spetsialiste, kuid ta peab arvestama, millist kasu tahab välistöötajast saada. Sellest lähtuvalt tuleb hinnata ja kontrollida kvalifikatsiooni, kogemust, litsentsi, soovituskirju. Kui iseseisvalt inimese tausta kontrollida on raske, tasub pöörduda vastavate firmade poole. Samuti kutsudes tööle välismaalase tuleb arvestada tema psühholoogiat, suhtelmisoskust ning kohanemisvõimet.