Riigikohus jättis Vitsuti vabadusse

Harju maakohus mõistis Vitsuti 2007. a oktoobris ametiseisundi kuritarvitamise eest pooleteiseks aastaks vangi. Selle kohtuotsuse põhjal oleks poliitiku Toomas Vitsuti noorem vend trellide taha ka läinud, kui oleks järgneva kolme aasta jooksul mingit pahandust teinud. Epikartiks muutunud Artmiksi pankrotipessa oleks Vitsutil tulnud maksta 1,4 miljonit krooni.

Vitsut tõstis toona talle kuuluva Majanduskaitse Büroo teenuste hindu ja kuulutas, et prokuratuur nurjas tema justiitsministriks saamise plaani. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uuele ringile. Vahepeal muutusid seadused ja prokurör Stella Veber kohendas süüdistust, kuid võlgade sissenõudja vangipanekust asja ei saanud.

"Riigikohus avaldas oma otsuses minule kaastunnet, et kriminaalmenetlus venis pikemaks kui seadus (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon - toim) seda lubab. Otsusest sain ma veel teada, et kogu seda menetlust oli algusest peale menetletud valesti," kommenteeris Vitsut.

"Mulle jääb sügavalt arusaamatuks, miks mina pean olema see katsejänes, kelle peal esimese astme kohus ja süüdistaja studeerivad. Väga tahaks teha ettepanekut, et ehk jätaks esimese astme kohtu kohe kõrvale ja hakkaks asja ikka seal lahendama, kus õiguslik kompetents ka olemas on," lisas Vitsut.

Kantimise süüdistus pärineb 2000 ja 2001 toimunud tehingutest, millega Lauri Vitsut väidetavalt talle tuttava naisterahva firma põhjaminekust päästis.

Riigikohus langetas Vitsuti suhtes lõpliku otsuse 28. detsembril.