• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−2,07%7 027,49
  • DOW 30−0,59%48 809,71
  • Nasdaq −3,57%23 026,22
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−2,07%7 027,49
  • DOW 30−0,59%48 809,71
  • Nasdaq −3,57%23 026,22
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Euroopa poliitikauuringute keskuse (CEPS) juht Daniel Gros leiab, et üksi palgakulude kärpimine ei taga tingimata konkurentsivõime paranemist.
Euroopa Keskpanga president näitavat igal Euroopa Nõukogu kohtumisel graafikut, mis kujutab euroala 16 riigi suhteliste palgakulude dünaamikat. Graafiku järgi on lõhed kümne aastaga kasvanud ning täna raskuste riikide (Kreeka, Portugal, Hispaania) konkurentsivõime Saksamaaga võrreldes umbes 20% kahanenud. Teiste sõnadega on Saksamaa palgakulud võrreldes Lõuna-Euroopaga 1999. aastast 20% vähem kasvanud.
Järeldus näib ilmne – euroala lõunapoolsed liikmesriigid peavad palgakulusid vähendama, et taastada oma konkurentsiuvõime, mis euro käibeletuleku ajast on kaotatud.
Selline lähenemine riskib aga juhatada meid vales suunas. Konkurentsivõime, mida tavaliselt mõõdetakse ühiku tööjõukulu (unit labor cost) alusel, on suhteline mõiste. Ühe riigi edu on teise kaotus. Konkurentsivõime taastamine ühtedes liikmesriikides (Hispaania, Kreeka) nõuaks teistelt (eelkõige Saksamaalt) leppimist oma konkurentsivõime vähenemisega.
Strukturaalsed reformid on alati teretulnud, kuid tootlikkuse tõus võtab aega ning ei tähenda alati konkurentsivõime kasvu. Lõuna Euroopa peab eelkõige aru saama, et kodumaine nõudlus peab alanema tasemele, kus riik saab hakkama ilma täiendava kapitali sissevooluta. Sealt edasi peaks piisama sellest, et lasta tööturul omal jõul uus tasakaal leida.
Copyright: Project Syndicate, 2010.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele